CII, CIII, CIV, CV päev - jõuludele lähemale

Aeg jookseb, aga selle käigus aeg lendab...

Aeg tõesti lendab. Need kolm kuud ja üks nädal, mis ma siin Saksamaa pinnal veetnud olen, on möödunud ikka väga ruttu. Kas alles polnud mitte september. Tegelikult on väga uskumatu ka fakt, et suutsin selle kolme kuu jooksul nii järjepidevalt seda blogi pidada. Aga eks see ongi nagu sõduri baaskursus - kolm kuud ning edasi veereb juba sama hooga. Nõnda ongi minul rütm sees, nädala plaan enamasti paigas, kuigi tuleb ette ka pisut spontaansust, ma olen alati natuke spontaanse mõtlemisega inimene olnud ja teinud palju hetkeotsuseid. 

Laupäeval käisin ühel sünnipäeval, või õigemini sünnipäevapeol, sest sünnipäev ise oli oktoobris. Sünnipäeva pidu kestis päris pikal ning ma jõudsin koju päris hilja, seepärast olin ka terve pühapäevase päeva natuke väsinud olemisega.

Ujumas käin ikka. Ma tegin endaga kokkuleppe, et proovin käia ujumas kuni detsembrini ning siis võin igapäevase ujumise lõpetada. Eks me elame-näeme. Täna käisin ujumas peale trenni, töiesti super oli täna. Mulle endale pakub alati pinget see, kui keegi on parasjagu seal, kui ma ujuma lähen, siis on mul tunne, nagu oleks mul vaja midagi tõestada. Seetõttu ei taha kuidagi kehvik välja paista ja lähed vapral sammul (joostes) vette. Täna seisis minu ujumiskoha juures üks auto. Ning ma silmanurgast nägin, et nad olid üpris hämmingus, kui said aru, et ma kavatsen vette minna. Kuna ma enda peas mõtlen tihti nii eesti, saksa kui ka inglise keeles, siis enne vette jooksmist käis mu peast läbi lause: "You boys are about to see something REALLY special!", pidades silmas neid kahte inimest seal autos (eesti keeles: Te, poisid, saate kohe näha midagi VÄÄGA erilist!). Ujusin pisut vees ringi, tulin välja, kuivatasin, panin riidesse ja sõitsin kodu poole.

Eile käis ka Eva minuga koos ujumiskohas, kuigi tema vette ei tulnud, kuid toetas mind mõttes :)

Rendsburgi linn vaikset valmistub juba jõuludeks, väike turg on juba üleval koos mõndade atraksioonidega. Aga rendsburg näeb väga ilus välja, eriti tänase tähistaevaga, mida mul kahjuks ei õnnestu kuidagi pildina jäädvustada.

Koolis tulevad järjest konrolltööd, samas sel neljapäeval leiab meie koolis aset ka üritus "Advent im Kronwerk". Eks palju pole tõesti jõuludeni jäänud.

Vot, selline lühike meenutus viimastest päevadest. See, millal ma jälle kirjutan sõltub sellest, kas õhtul jõuan hilja koju või mitte, kui väsind olen jne. Aga võite igal päeval igaks juguks kiigata, võibolla kirjutan juba homme õhtul jälle, võibolla, ülehomme, aga am arvan, et lähima kolme või nelja päeva pärast kirjutan ikka.

Seniks kuulmiseni!

#Gott ist gut!

Eduard 

XCIX, C & CI päev - siis kui saab täis 100 päeva ;)

Elu veereb...

Mõtlesin, et ma annan teile teada, et elan veel ning pole kuskile kadunud, hoolimata sellest, et pole mitmeid päevi siia blogisse kirjutanud. 

Midagi väga muutunud pole: käin niisamuti trennis, koolis ja muidugi ka ujumas. 

Ma olen kohati nagu Claude Monet, kes maalis ühte ja sama silda. Mina küll pildistan, digiajastu, mis parata. Aga midagi nii kihvti on selles sillas (mainin veelkord, et vaade antud sillale on võetud sealt, kus ma igapäevaselt ka ujumas käin).

Täna saabusid Katrin ja Thomas tagasi koju, olime alates esmaspäeva päevast Evaga kahekesi, oli ka päris mõnus aeg :).

Muuseas, ma kirjutasin natuke midagi ka siia, paar tunnistust: http://onoored.ee/valjakutsed/

Minu kirjutatud tunnistused on nii oktoobrikuu kui novembrikuu all. Et näha minu kirjutatud tunnistusi, kliki lingile "Lisa tunnistus" ning te ei pea ise midagi lisama selleks, et vaadata minu kirjutisi.

Vahepeal sai ka täis 100 päeva siin Saksamaa päikese all :). Sel päeval ehk siis eile võtsin ma aja maha, ei raisanud oma aega ei Facebookis ega muudel interneti lehtedel. Võtsin aja maha, lugesin pisut piiblit, olin tänulik. Tegelikult avastasin ma alles täna, et eile oli 100. päev.

Vot nii, homme on reede, tegelikult juba täna, niiet ma peaksin magama minema. 

Olge mõnusad!

#Gott ist gut!

Gute Nacht!

Eduard

XCVII & XCVIII päev - Üks nädal lõppeb, kuid järgmine juba algabki

Pühapäev 16. november - 3 kuud Saksamaa päikese all...

Täna oli mul väikest viisi sünnpäev: täpselt kolm kuud tagasi saabusin ma Helsingist lennukiga Hamburgi, nägin esmakordselt oma enese silmaga Saksamaad. Ja üks sõber ütles mulle, et läheb aega kuskil umbkaudu kolm kuud, et saaks hakata midagi rääkima ning tõsi ta on, mingit väiksemat juttu juba suudan teha. Nüüd proovin ka alustada ühe saksakeelse raamatu lugemist, et veelgi parandada oma keeleoskust. Antud raamatuks on üks teos, mida lugesin aastaid tagasi põhikoolis ning mulle tohutult meeldis ning see võis olla ka üks esimestest raamatutest, mille lugemist ma tõeliselt nautisin - "Timm Thaler ehk müüdud naer" James Krüss. Saksa keeles on selle nimi "Timm Thaler oder Das verkaufte Lachen".

Hommikul käisin ikka kirikus. Olen võtnud eesmärgiks endale iga kord kirikus olles kellegi uuega tutvust teha, keda veel ei tunne. Ning just teha tutvust vanema generatsiooni inimestega, seda just seepärast, et kogudus võiks olla ühtne, mitte killustatud.

Jõudsin tagasi koju kui kell oli natuke kaksteist läbi päeval. Teised sõid alles hommikusööki ning tuletasime meelde päeva, kui saabusin ning et olime söönud sel päeval hommikusööki paar tundi varem kui täna. Sel päeval kui ma saabusin oli aga laupäev, mitte pühapäev.

Tänase päeva puhul ning üldse pühapäeva puhul tegin ma kräsupea kooki. See oli minu esimene isetehtud kräsupea:

Tegin seda antud retsepti järgi: http://aniitram.blogspot.de/2010/07/krasupea-kook.html

Kuna koguseliselt tundus kook retsepti järgi jube suur, siis tegin antud kogusest pool, sellegipoolest tuli kooki piisavalt suurel hulgal. Teise erinevusena lisasin kräsupea sisse kirsid, kook tundus muidu olevat kuidagi liiga tühi. Kirsside panek osutuski väga heaks mõtteks, andis juurde mahlasust, mu pere igal juhul kiitis. Ma jäin ka koogiga rahule, täitsa mõnus tuli :).

Muidugi käisin ka ujumas:

Hiljem õhtul organiseerisin natuke oma paberimajandust, tegin korralikud kaustikud iga õppeaine jaoks, et valitseks kord ning paberid pole igal pool laiali.

 

Õppisin ka õhtul oma geograafia kontrolltööks, mis mind järgmisel päeval pidi ees ootama. 

Esmaspäev 17. november - 3 kuud ujumist Borgstedi kanalis. 

Kolm kuud peaaegu järjestikust ujumist, mul jäi vahele 9 päeva siis, kui käisime sügisvaheajal väiksel Saksamaa ringreisil ning vahele jäi mul ka üks päev eelmise nädala laupäeval. Niiet kokku 10 päeva on vahelejäänud, aga pole hullu.

Täna oli koolis siis geograafia töö, väga midagi ei osanud siiski :). Aga ei ole samuti hullu, järgmisel korral juba paremini, nii lihtne see ongi. Ei tasu liigelt ühele hindele kontsentreeruda. Täna püüdsin teha seda kontrolltööd saksa keeles. Mõtlesin, et mis kasu sellest on, kui nüüd õpin selle matrjali selgeks inglise keeles, kui paari nädala pärast on see antud materjal juba jälle meelest läinud ning mina sealjuures isegi saksa keelt ei õppinud - mõttetus. Seepärast proovingi teha kontrolltöid ka nüüd saksa keeles, eks ma vaikselt vähemalt proovin alustada nii.

Käisin ka täna trennis ja õhtul tulin koju ja olin niisama.

Vot, kiire kokkuvõte päevast.

Aga nüüd lähen magama ja eks peatse jällekirjutamiseni!

#Gott ist gut!

Eduard

XCV & XCVI päev - hea reede enne laupäeva, filmiöö ning ...

... ning siis laupäeva hommikul üks hea karastav, kuid mõnus ujumine :)

Reede on kohta öeldakse alati, et see on hea päev. Enamasti seepärast, kuna peale reedest tööpäeva hakkab nädalavahetus. Peale kooli käisin ma reedel ujumas...

... iga päevaga läheb aina varem pimedaks. Aga ujuma peab ikka minema. Peale ujumist läksin trenni. Kusjuures paar päeva tagasi jäin mõtlema oma treeningute üle siin Saksamaal. Tegelikult olen mõelnud juba paar nädalat selle kõige üle. Lugesin läbi raamatu "Kümnevõistlus". Olin seda enne ka juba lugenud, kuid vajasin mõndade asjadega seoses meeldetuletamist. Ja kuhu ma siis oma mõttelõngaga lõppude lõpuks jõudsin? Jõudsin sinnamaale, et hetkel tahan siiski teha trenni nii palju kui võimalik ning muidugi esmalt saada oma põlved täielikult korda (selle tarbeks plaanin minna lähinädalate jooksul ka arsti juurde). Mõtlesin, et tahaks teha nii palju trenni ja pühenduda nii, et enam rohkem pühenduda poleks võimalik, või noh, kuskil sealkandis, sest kool ja kõik muu segab ka seda pühendumist ja võtmast maksimumi. Aga mõtlesingi, et teen nii palju endast sõltuvalt kui võimalik: näiteks on mul nüüd toitumiskava, mille järgi tean, mida ja millal pean sööma, proovin iga päev vähemalt 8 tundi unetunde kirja saada, muidugi treenin 5 korda nädalas, hetkel põlve pärast rohkem ei treenigi, kuid ootan arstilt korraldusi, et mida peaksin ette võtma. Ja siis, aasta lõpuks või mingi aja möödudes saab näha, kas on olnud sellest kõigest kasu või on see olnud mahavisatud aeg. Aga nagu asjadega on, aeg-ajalt on kõigil meil vajadus tõestada midagi, kas siis endale, kellelegi teisele, Jumalale?

Spordist võib õppida palju, eelkõige pühendumist ja distsipliini. Ja seda pühendumist siis rakendada ellu, suhtes Jumalaga.

Aga, sel reedel, peale trenni läksin noortekale, peale mida, otsustasime paar sõbraga vaadata veel filmi ning see muutuski filmiööks. 

 See on meie noorteka ruum :)

Ööbisin sõbra juures, sest kuna kell oli 4:50 ning mul polnud väga tahtmist ~20-30 minutit rattaga koju sõita. Hommikul sõime sõpradega koos hommikusööki, üks sõpradest oli hommikul pagarikojast läbi käinud ning toonud värskeid saiu :)

Ja pärast hommikusööki ja jutuajamist otsustasin lõpuks koju minna ning teel koju otsustasin ka ujumas ära käia:

Peale ujumist läksin siis lõpuks koju. Rääkisime Eva, Thomase ja Katriniga juttu. Peale seda harjutasin kitarri päris pikalt. Õhtul sõime koos õhtust, peale seda tegin oma elu esimese kräsupea, mis seisab hetkel külmikus ning ma loodan, et see on tuli hästi välja, kuigi jah, ega ei tea :D. Eks homme saab proovida ning võin teile siia pildi ka sellest kräsupeast panna.

Aga seniks Gute Nacht und Süße Träume!

Eduard

XCIV päev - hea päev, et saada kirja tädilt

"Oi hea, kui hea on neljapäev. Jumal teab, kes kunas homset näeb." - Tanel Padar & The Sun, "Neljapäev"

Proovin siin ikka seda saksa täpsust arendada. Hommikuti ärkan pisut varem, et saaksin kõikide toimetustega ikka õigeaegselt valmis. Tuba proovin nüüd hoida korras ning mõtlesin enda jaoks sellise põhimõtte, et minu tuba võiks olla alati väljanägemiselt kena ning kui peaks tulema keegi võõras mistahes ajahetkel minu tuppa, siis ei pea ma tundma häbi korralageduse pärast. Proovin olla korralik ja punktuaalne ka ajakasutuses ning kooli ja trenni jõudes, seega ei anna maad hilinemistele. 

Täna sain ka väga mõnusa postkaardi oma tädilt. Nii tore oli lugeda ka nende pere tegemistest ning seda paber kirjakandjal :)

Hommikul nagu ikka oli kool. Täna on see päev, kus mul on kaks korda päevas vene keele tunde ehk siis kokkuvõttes neli akadeemilist tundi (kuigi täna jäi üks vene keele tund ära, kuna õpetajal oli mingisugune konverents, kuhu pidi minema). Samuti käisin tänase päeva jooksul 2 korda ujumas. Esimene kord ujulas 45 minutit, teisel korral Borgstedti kanalis paar sekundit ujumist ning ka pisut seismist (seega kuulub see rohkem vette kastmise kategooriasse):)

Enne ujumist sõin muidugi ka lõunasööki ning see oli umbes 3 tundi enne trenni algust. Aga ma ütlesin küll endale, et see on küll viimane kord, kus enne trenni nii palju söön. Edaspidi proovin lõunasöögi kogust vähendada, sest enne trenni oli kõht ikka täis, mitte nii täis, et halb oleks olnud, kuid mõtlesin endamisi, et pole vaja nii palju süüa. Aga eks mõmmi peab valmistuma talvehooajaks :D.

See oli siis minu väike mõttekäik. Trenn oli väga mõnus. Peale trenni on aga muidugi veelgi mõnusam.

Vot nüüd õpin kähku homseks inglise keele sõnade tööks (ma pean õppima nii saksakeelsed sõnad, kui inglisekeelsed, see teeb asja pisut raskemaks).

Ja võibolla lähen teen väikese tassi kama endale allkorrusel.

Aga bis Morgen und Gute Nacht!

Gott ist gut!

Eduard

XCII & XCIII päev - head päevad, et teha trenni

TRENN, TRENN ja peale seda teeme veel natuke TRENNI...

Aga ärge saage valesti aru: mulle meeldib trenni teha, pingutada ning pärast trenni puhata, minna duši alla, õhtul minna magama tundega, et täna tegin ühe korraliku füüsilise pingutuse. Ja see tunne maksab kõik. Ja muidugi on trennis raske. Täna avastasin, et teen hetkel 5 korda nädalas rasket keretrenni. Sel hetkel, kui pead pingutama ning tead, et antud harjutusele järgneb veel viis harjutust ning siis veel niimoodi paar ringi. Teine variant on see, et pingutad nii, et ei teagi, millal nüüd lõpp tuleb, et millal treener kord ütleb, et aitab küll. Aga pingutad ikkagi, tihtipeale ainult tahtejõuga ning ise imestades, kuidas iga kord suudad püsti hüpata ja jälle teha kätekõverdusi ja siis jälle hüpata. 

Aga samal ajal kui neid harjutusi teen ja kui on ikka väga raske ning tunned, et igal hetkel lõpetad ning ütled treenerile, et ei suuda enam ja võtad puhkuse välja, siis mõtlen, et see raskus ja valu on kõik ainult hetkeline. Ühel hetkel, varem või hiljem, see valu ja raskus lõppeb - see on ainult hetkeline.

Nõnda on ka meie elu siin maa peal ainult hetkeline, ühel hetkel me näeme kõik surma, see on paratamatu. Aga niisamuti, nagu teades, et harjutuse lõppedes ei sure sa mitte nendesse raskustesse, nõnda on ka peale seda maapealset elu ootamas meid koht Jumala juures.

"Sest kehalisest harjutamisest on vähe kasu, aga jumalakartus on kasulik kõigeks ning sellel on praeguse ja tulevase elu tõotus" 1. Timoteosele 4:8

Ja ma ütlen seda kui sportlane, mitte kui keegi, kes pole kunagi raskeid harjutusi näinud ega tea mis on õige kehaline pingutus. Aga nagu ma ütlen, treenida on küll kasulik, see kasvatab distsipliini, kuid lõppude lõpuks pole sellest siiski piisavalt kasu. Kui sa sured, kas see trenn siis sind päästab?

Aga viimastel päevadel olen ka käinud muidugi koolis, kus on alati tore, mõnikord ka igavam, kui siiski olen igati tänulik kõige selle eest.

Ja muidugi, kuidas me saaksimegi unustada ujumist:

Täna käisin ka kodugrupis: sõime rääkisime, lugesime Piiblit, palvetasime.

Aga homme on juba neljapäev.

Kell on 22:56 ja mina lähen magama, et saaks ikka 8 tundi magada :)

Gott ist gut!

Gute Nacht!

Eduard

XCI päev - hea päev, esmaspäev - 6 nädalat veel

Nädal algas jälle peale...

Ega pole midagi uut päikese all, nõndasamuti pole ak midagi uut koolis. Küll aga tegin eile õhtul kokkuleppe Eva ja Thomasega, et sellel nädalal proovime rääkida ainult saksa keeles ja mitte kasutada inglise keelt. Nõnda proovin ka koolis teha. Tihtipeale on üsna lihtne minna inglise keele peale üle, kui ei vaevu pingutama midagi saksa keeles seletada.

Peale kooli käisin jällegi ujumas korraks, väga mõnus oli :)

Tõestusmaterjal peab ka ikka olema, et käisin täna ujumas :)

Õhtul käisin trennis, tulin koju, rääkisin skypes oma vanematega, samal ajal õhtusööki süües. Aga nüüd magama. Tundub, et täna öösel saan rohkem unetunde kui tavaliselt ;)

Gute Nacht!

Eduard

LXXXIX & XC päev - hea nädalavahetus

Laupäev: 8. november 2014

Päev algas ilusa ilmaga...

Magasin pisut kauem ning sõin siis kiire pudru koos kahe keedetud munaga ning läksin Rendsburgi rongijaama, kus pidin kokku saama oma sõbra Philipiga, et minna Kieli. Huvitavaks tegi muidugi olukorra asjaolu, et toimus rongijuhtide streik, mistõttu ka meie rong ei tulnud. Seetõttu läksime Kieli taksoga, mis on siis umbes 30 minutit sõitu. Õnneks maksis taksosõidu kinni rongijaam, muidu oleks arve vist üsna suur võinud tulla.

Kielis saime kokku paari minu sõbraga, keda olin kohanud umbes kuu aega tagasi Neumünsteri suurel noortekal. Täna Kielis oli eesmärgiks jagada sõnumit inimestele sõnumit Jeesusest ehk siis evangeeliumi. Seda tegime kaubanduskeskuses, kus tegime ülistusmuusikat, mõned rääkisid midagi endi eludest, tantsisime jne...

Midagi taolist:

https://www.youtube.com/watch?v=Q5NSb7182jk


Ja kogu selle muusika ja tantsimise kõrval saime rääkida nende inimestega, kes tulid kuulama ja vaatama meid, rääkida neile Jumalast ning Jeesusest. Minu arvates kõige tähtsam ongi anda inimestele teada, et neil on võimalus valida. Võimalus valida, kas uskuda Jumalasse või mitte. Ma ei tahaks, et keegi minu sõpradest ütleks oma elu lõpus, et ta ei teadnud, et tal on võimalik valida. Ning ma tahan julgustada inimesi teha see valik, kuigi mina kedagi ei sunni ning minu rääkisime peale ei hakka keegi uskuma, kuid lihtsalt sõbrana annan nõu ka teile, kes loete siin minu blogi. Ma usun, et teil pole midagi kaotada, kui teete selle valiku. 

Peale kõike seda, kui kell oli saanud juba 18:00, pakkisime asjad, andsime üksteisele natuke tagasisidet, et kuidas läks ja siis läksime laiali. Mina, Philip ning veel kolm sõpra läksime edasi ühe tüdruku soolaleivapeole. Seda inimest, kelle soolaleivapidu see oli mina muidugi ei tundnud, aga see ei taksitanud mul muidugi kingituseks leiba ja soola kaasa ostmast. Olime seal, tuvusin jällegi uute inimestega. Alati on kihvt saada uusi tutvusi. Aga kell 00:06 tulime bussiga Kielist tagasi Rendsburgi, kuhu saabusime natuke enne kella üht. MA sõitsin rattaga koju ning sellega päev lõppeski.

Oli tore päev! :)

PS! Ainult ujuma ei jõudnudki, kuigi hommikul oli väga ilus ilm, et oleks võinud ju minna, aga jah, olin laisk ning pisut ajahädas ka.

9. november 2014

Pühapäeval ikka kirikusse...

Hommikul ärkasin natuke liiga hilja, et ei jõudnudki hommikust süüa, võtsin ainult ühe õuna pihku ning läksin kirikusse. Peale teenistust jõin natuke kohvi ja rääkisin inimestega juttu :)

Tulin koju, tegin paar võileiba, mingil hetkel jõudsid ka Eva ja Thomas koju. Kahju muidugi, et Katrin sel nädalavahetusel koju tulla ei saanud. 

Koristasin täna oma tuba, seejärel käisin ka ujumas. Pean mainima, et täna oli ääretult kena ilm:

Õhtul tegin ka ameerikapäraseid šokolaaditükkidega selliseid suuri küpsiseid. Tulid päris head: äärtest pisut kõrbedamad ja seest pehmemad - Eva ja Thomas igatahes nautisid täiega :)

Aga nüüd on uneaeg, homme uus nädal :)

Gute Nacht!

Eduard

LXXXIII päev - hea päev, et olla reede

Nagu reede ikka, ainult et sügisene... :)

Midagi erilist täna polnudki, koolis oli mul mõnus vene keele tund jällegi. Trennis tegime jälle kereharjutusi, peale mdia olin päris läbi omadega. Peale trenni läksin noortekale, olin üsna väasinud. Aga peale noortekat kui tulin koju, siis tegin valmis ühe küpsisetaigna, kuna kavatsen pühapäeval neid küpsetada :)

Egas midagi pikalt ma ei kirjutagi täna. Siin on paar pilti minu vannitoa aknast:

Ja muidugi käisin ka ...

Selle teatega lõpetame, homme pärastlõunal lähen Kieli ning tulen õhtul tagasi.

Ärge siiski unustage, et ...

Gott ist Gut! - see on põhjus, miks ma siin Saksamaal üldse olen praegu :)

Gute Nacht!

Eduard

LXXXII päev - hea päev, et teha viimane ujumine ...

Sügis hakkab kätte jõudma, rattaga sõites isegi talv, meie Eestis tavaliselt sügiseti või talvel vähemalt väga rattaga ei sõida...

Eks ma kohati ikka mõtlen, et kuidas küll talvel rattaga sõites on. Juba praegu, kui väljas on +7 või +8 kraadi, hakkab sõites üsna jahe. Niiet mul alatasa sall kaelas ja kindad käes, kui rattalt maha tulen, siis polegi ilmal viga, rattaga sõites teeb olud raskeks tuule olemasolu. Kui tuult poleks, poleks ka probleemi. Aga eks ma natuke ära olen hellitatud nende hilissuviste ilmadega. Õnneks talvel siin nii külm kunagi pole nagu meil Eestis, tavaliselt pole siin korralikku lundki, mõni talv peaaegu ei polegi lund :D. 

Aga ujumisega on mul nii jah, et otsustasin teha täna oma viimase ujumise. Aga muidugi ma mõtlesin niisamuti ka septembri keskel ning oktoobrikuu alguses ning nüüd on juba november - uskumatu! Eks ma mõtlen ikka samamoodi, et nüüd on ka viimane ning tegin selleks puhuks ka kaks pilti, mis väljendasin minu hetkeemotisooni peale veest välja tulemist...

... ja siis õhtul, kui sõtisin trennist koju, siis mõtlesin, et okei, homme lähen ikka veelkord ujuma :D. Ja nii see lähebki... . Ega ma väga kerge allaandja just pole.

Koolis oli kihvt jällegi vene keele tund, kuhu algul ei plaaninudki minna, kuna mul oli üks vaba tund vahel ning polnud kindel, kas viitsin oodata. Ja mul oli juba olnud täna 2 vene keele tundi oma enda klassiga, kuid need järgmised 2 vene keele tundi oli täna 13. klassiga, kes on õppinud vene keelt juba 3 aastat. Kihvt on see, et õpin vene keelt läbi saksa keele, kuigi õpetaja räägib enamus ajast vene keeles. Ning nii naljaks on see, et ma oskan saksa keeles rääkides paremini sõnu ritta seada kui seda vene keeles, milles oskan jällegi paremini lugeda. Aga eks vene keel on lihtsalt vaja jälle niiöelda ülessoojendada.

Jaa, täna oli ka trenn mul, iga korraga läheb kergemaks. Aga praegu teengi enamasti 5 korda nädalas ainult keretrenni, kere tugevaks, et siis teivashüppe ajal oleks jõudu end seal kõrgel teiba otsast end veelgi üles tõugata.

Ja nii ongi. Järgmiste seiklusteni ehk siis homseni...

Küll Jumal annab neid seiklusi, ainult peab olema valmis neid seiklusi vastu võtma ning julgust olema nendega kaasa minna :)

Bis Morgen!

Gute Nacht!

Eduard

LXXXI päev - hea päev, et minna kooli, trenni ja kodugruppi...

...Ja muidugi ka hea päev, et minna ujuma, seda ei saa mitte unustada :)

Hommikune puder koos moosiga, klaas piima ja kaks keedetud muna - seesugune näeb välja minu igapäevane hommikusöök. Enne sööma hakkamist teen endale ka kohupiima või kodujuustuga eine, mida koolis kella 11 paiku süüa saan :)

Täna oli lühike päev koolis, kell 12:45 olid juba tunnid lõppenud ning võisime seega Evaga koos koju minna.

Kodus sõime ühiselt lõunat. Peale seda läksin lihtsalt enda tuppa puhkama. Umbes tund aega enne trenni algust avastasin, et polegi täna ujumas käinud. Siis aga panin riided selga ning olingi teel ujuma (loe: vette kastma). Hea on see, et viimastel kordadel on pea alati olnud samal ajal seal ujumiskohas, mis ananb mulle rohkem julgust vette minna, sest siis on tunne, et mul on vaja midagi tõestada. Eks minu sportlik hing lööb siin kohal valja :)

Käisin trennis ning peale trenni läksin kodugruppi. Kodugrupp oli väga mõnus nagu alati. Jõudsin umbes 30 minutit hiljem, kuid nad olid jätnud mullegi toitu (iga kord alustame kodugruppi ühise õhtusöögiga laua ääres. Ülimalt mõnus perekondlik tunne :) ). Vaatasime pisut kalendrisse, panime paika, millal meil kodugrupp toimub (meil toimub kodugrupp üle nädala, kuid ma käin ka veel teises kodugrupis, seega on minul igal nädalal kodugrupp :D ). Panime ka paika, et 7. detsembril toimub meil Weihnachts Feier ehk sisi selline jõulumeeleoluline koosolemine. Ma lubasin juba ka piparkooke sinna viia :) Tundub, et aeg läheb üsna kiiresti ning jõulud on kuidagi juba ukse taga. Mulle sobib :)

Tulin koju, rääksin Thomasega mõnda aega juttu ning nüüd on kell hiline ning pean magama end sättima. Pean vist veel raamatu "Animal Farm" käesoleva peatüki lõpuni lugema, mis on ühtlasi ka viimane peatükk.

Aga homseni...

Gute Nacht!

Eduard

LXXX päev - minust hakkab saama hüljes?

Mida päev edasi seda enam mõtlen sellele, kui kaugele ma oma ujumas käimisega olen jõudnud...

Tuli meelde ka selline äge juhtum, mida unustasin mainida eelmises postituses. Võibolla te mäletate, kuidas trennis arvas üks minu olevat poolakas, teine hoopis Kandada päritoluga. Sel nädalavahetusel Hamburgis arvasid mõned minu kaasvahetusõpilased, et olen juba oma vahetusaastal kuskil ära käinud ning nüüd olen nagu selle Rotary tiimiliige. Seepärast küsisidki, et kus ma siis vahetusaastal käisin ning ütlesin hiljem mulle, et näen sakslase moodi välja. :) Heh, see on puhas kompliment! :)

Tänasest on ametlikult veel pisut vähem kui 7 nädalat jäänud jõuluvaheajani, isegi vähem veel piparkoogitaigna tegemiseni, mida sel aastal proovin esimest korda teha. Igal aastal on mu ema seda teinud, kuid kõige suurem küpsetaja oma kodus olen viimastel aastatel vast olnud mina. Eelmisel aastal vaatasin natuke lähemalt, kuidas mu ema seda tainast valmistas ning sel aastal proovin siis ka ise selle siin valmis teha. Võibolla enne alustamist küsin ema käest natuke nõuandeid ka. Aga nagu te aru saate, siis ootan ma väga seda aega, piaparkookide tegemine ja kõik muu - kihvt! 

Aeg läheb siin väga kiiresti: päevad muutuvad nädalateks ja nädalad kuudeks. Iga päevaga hakkab saksa keel rohkem külge ning samas vene keel ununeb iga päevaga veel enam, prantsuse keelest pole vist mõtet üldse rääkida :D. Täna vene keele tunnis ei suutnud ma isegi kõige lihtsamaid lauseid moodustada, lihtsalt ei tule sõnad meelde, ainult saksakeelsed sõnad tulevad suust välja. Kui loen venekeelset teksti, siis polegi väga hullu, ainult mõnede sõnade tähendusi ei mäleta või ei tule kohe meelde. Mu vene keele õpetaja ütles lohutades, et tal vene ja inglise keelega sama probleem.

Nii, aga tänane ujumine siis. Ega kohe üldse ei tahnud minna, kohati tahtejõuga. Jõudsin ujumiskohta, tegin paar põlvetõstejooksu sammu, et saada julgust ja ka sooja sisse. Aga siis, tegin ikka sama nagu alati ehk siis jooksuga vette. Täna tegin seda "stardipakkudelt", mida liivast teha pole kuigi raske. Ja nii oligi, et ühel hetkel olin alles pakkudel, kuid järgmisel oli mul pea juba vee all ning tegin ujumisiigutusi. Nii kärmelt see käibki. Ja iga kord, kui tõusen veest püsti, siis tunnen, kuidas keha hakkab ennast ise soojendama ning polegi enam nii külm olla nagu enne ujuma minekut. 

 Vahetult enne ujumist

Peale ujumist - ainult rahulolu!

Käisin ka õhtul veel trennis, tulin tagasi, sõin koos Eva ja Thomasega õhtusööki, rääkisime juttu, nagu alati :). Mõnus aeg perega :). Sain ka täna kaardi oma tädilt ja vanaemalt. Kui saatsin neile kaardi, siis kirjutasin sinna, et kihvt on ikka midagi ka ehtsa postiga saada, mitte ainult virtuaalselt interneti vahendusel. Ja täna tundsin seda sama rõõmus seda kaarti avades. Aitäh teile! :)

Homme on kolmapäev, juba ongi nädal poole peal.

So, Gute Nacht, süße träume und bis Morgen!

#Gott ist gut!

Eduard

LXXVII, LXXVIII & LXXIX päev - hea aeg, mis muud

Kolm päeva täis erinevaid tegevusi, pisut reisimist, uute inimestega tutvumist ning puhkamist...

LXXVII päev ehk laupäev:

Sain magama mindud kui kell näitas 4:50. Valmistasin Eesti-teemalisi rinnamärke ning oli palju tegemist. Hommikul läksin Hamburgi, kus ühinesin Rotary klubi üritusega (Rotary klubi vahetusõpilased üle kogu maailma ning need, kes elavad siin Põhja-Saksamaal). Kokku umbkaudu 40 inimest, nii silma järgi öeldes. See üritus oli siis selline tavaline kokkusaamine, teineteisega aja veetmine ning Hamburgis ringi vaatamine. Päev oli väga soe, suvi tuli jälle tagasi, kuskil kuni +20 kraadi ning palav päike :D. Väga hea päev linnaeksursiooni ja kõige muu jaoks. Käisime ka söömas kõik koos, mina ikka ei mõista muidugi sakslaste suurt Currywursti ja Bratwursti hullust. Õhtul veetsime niisama aega juttu puhudes ning kuigi algselt mõtlesin jääda ööseks Hamburgi, kuid õhtu saabudes olin juba nii väsind, nagu ka paljud teised, siis otsustasin koos mõndadega tulla rongiga koju. Hea otsus oli. Käisime ka päeva jooksul ühes kihvtis muuseumis, mis kannab nime "MINIATUR WUNDERLAND".

Aga igatahes, siit tuleb nüüd kaks videot ja mõned pildid päevast:

LXXVIII päev ehk pühapäev:

Magasin pisut kauem kui tavaliselt ning mõtlesin, et kirikusse ei lähe, kuna kell oli juba 10:20 ning kell 10:00 algas juba teenistus. Uni oli super hea muidugi mul, puhkasin nii hästi end välja. Kuid siiski otsustasin minna kirikusse, mul üks sõber sai ristitud ning ma tahtsin talle šokolaadi koos väikse Eesti lipukesega viia. Mis mulle siin väga meeldib, on see, et kirikus suhtlevad kõik kõigiga, noored käivad ka pühapäeviti kirikus ning noored ei ole kuidagi eraldatud ülejäänud kogudusest. See on midagi, millest meil Eestis on vajaka. Seetõttu suhtlen ma kirikus kõigiga, ülimalt äge on :). Kui küsisin kirikus pärast kohvilauas oma sõbra käest, mida ta plaanib täna veel teha, siis vastas mulle tema ema, et midagi, täna on ju pühapäev :). Hakkasin sellest sõnast ise ka rohkem kinni ning ei teinudki suurt midagi täna. Muidugi käisin ujumas ning õhtul tegin kanada õunakooki, tuli täitsa hästi välja ning mul kodused siin kiitsid. Ega rohkem midagi polnudki - päev puhkamiseks!

LXXIX päev - Jõuludeni veel jäänud ainult 7 nädalat

Täna algas jälle koolinädal, aga seda väga meeldivalt. Hommikul kooli minnes oli väljas valge, mitte liiga külm ka, pigem soe. Koolis oli ka kõik nii nagu ikka. Peale kooli tulin koju, sõin ja siis läksin ujuma. Ujuma minnes ei ole kunagi väga tõmmet, et tahaks nüüd nii väga minna, kuid kui veest välja tulen, siis see tunne on nii imeline.

Käisin seal ujumas :) Uskumatu, juba 3. november, kuid ma käin siiski veel väljas ujumas, hehee :)

Käisin ka õhtul trennis ja nii see päev kulges.

Nüüd õhtul tulin koju, olin pisut arvutis, valmistasin selle blogi kirjutamist, tuul väljas möllab ning mina lähen nüüd magama. 

Olge mõnusad ja pidage meelest, Gott ist immer gut! :)

Gute Nacht!

Eduard