LXXVI päev - hea päev, et käia mitu korda ujumas

Tegelikult siiski ühe korra ujumas ning siis korra ennast vette kastmas...

Täna oli täitsa mõnus päev. Hommikul vara oli täna siin -2 kraadi, maa oli härmas ning mina olin sunnitud oma uued talvepoolsed saabas-tossud panema. Koolis sain kätte täna inglise keele Klausuri (suurema mahuline kontroll töö) ning tuli välja, et sain 14 punkti 15-st. Täitsa hea tulemus, kuigi ma paari enda tehtud grammatiliste vigadega väga rahul polnud, paljustki oli tegemist lohakusvigadega ning ajapuuduse tõttu jäid mul need kontrollimata. Vene keele tund, draamaõpetus ja ujumistund - selline nägi välja minu tänane järelejäänud koolipäev. Mul oli ka üks vaba tund täna ning kasutasin seda selle tarbeks, et minna poodi, osta enda saabas-tossudele soojad sisetallad ning spordipoest ujumisprillid. Teate, ma olin täna poes nii lähedal ütlemaks müüale, et: "Entschuldigung, Ich spreche nicht so gut Deutsch!" (Vabandage, ma ei räägi nii hästi saksa keelt), aga siiski hoidsin ennast tagasi. Ja lõppetulemusena saime üksteisest aru. Kuigi ma alati loodan, et inimesed ei saa, et ma tegelikult ei ole sakslane :D. 

Aga näiteks üleeile, kui olin peale trenni riietusruumis ning rääkisin paar sõna juttu ühe mehega ning kui ei saanud päris ta jutust aru ning pidin ütlema, et ta räägiks aeglasemini, siis küsis ta minult, kas olen poolakas. :D Ja täna peale trenni küsis üks noormees minu käest, kas olen Kanadast pärit :D. Nii huvitavaid pakkumisi minu päritolu kohta pole mulle ammu ning vist mitte kunagi tehtud :).

Täna käisin kooli ujumise tunni raames ujulas ning oli üpris lõbus. Enne tunni algust oli võimalus mõned korrad veetorust alla lasta :)

Peale basseinis ujumist olen ma alatihti väsinud, seda ka täna. Jõudsin peale seda koju, sõin kõhu ilusti täis ning puhkasin umbes 2 tundi, peaaegu et mitte midagi tehes. Kuid olin ikkagi väsinud pidevalt haigutades, samas teadsin, et tunni ajapärast pean hakkama minema trenni. Nõnda võtsin end kokku, läksin ratta selga ning sõitsin oma ujumiskohta. Kuna olin väsinud, siis üldse polnud viitsimist minna ja kui seisin vee ääres, siis mõtlesin, et pingutan paar ujumiskorda ära teha kuni novembrini ning siis aitab kah selle väljas vette kargamisest. Võtsin oma julguse kätte ja jooksin vette nagu ka eelmistel kordadel. Mulle ikka meeldib see tunne väga, kuidas vette hüppamine lööb kuidagi "pildi selgeks" :). Ja siis tulin jooksuga veest välja ka ning mõtlesin jällegi, et tahan ikka jätkata veel :)

Peale seda läksin trenni, trenn oli väga mõnus, inimesed seal on väga sõbralikud ja toredad ja head :) 

Tulin koju, sõime koos kõik õhtusööki, rääkisime pisut ning jah, nüüd lähen loen natuke Piiblit, mõtisklen, tänan ja lähen magama. Homme uus päev :)

Gute Nacht und Süße träume!

Eduard

LXXV päev - hea päev, et minna viimaks juuksurisse

KOLMAPÄEV...

Tegus päev nagu ikka. 

*KOOL
*KODU - SÖÖMA
*UJUMA - pigem võib seda nimetada "Hetkeks enda vette kastmiseks"
*JUUKSURISSE
*TRENNI
*POODI
*KODUGRUPPI
*KOJU

Ilm muutub tasapisi aina sügisemaks ning täna otsustasin panna kindad kätte. Tegelikult ei olegi nii väga kül, kuid rattaga sõites ning kui tuul mööda nägu vuhiseb, võib hataka üsna kiiresti jahe.

Tihtilugu on nii, et päev kulgeb täitsa niisama ning midagi erilist polegi: kool ja seal saadud hinded, kodus maitsev lõunasöök, raske trenn, mõnus kodugrupp.

Minu tänane kokkuvõte. Aga oli hea päev. Käisin ka täna juuksuris lõpuks ära, polnud augusti algusest saati käinud. Tundsin trenni tehes, et nüüd on kõik, et nüüd ei suuda enam :D

Aga teiega homse kirjutiseni :)

Gute nacht und morgen habe einen schönen Tag!

Eduard

LXXIV päev - hea päev, et öelda hommikul, et magasin hästi

Magasin täna superhästi, uni oli väga hea ning tundsin end väljapuhanuna...

Ja siis läksin sõin hommikusööki, valmistasin kooli kaasa ka toitu ning seejärel pakkisin asjad ning läksingi kooli.

Täna oli bioloogia kontrolltöö. Ma ütlen, et läks täitsa hästi, aga ma võtan seda hinneteasja siin üsna vabalt, veel enam, et kirjutasin seda inglise keeles ning minu saksa keele õppimisele see tegelikult kaasa ei aita.

Aga täna sujus koolipäev rahulikult, peale bioloogiat oli veel matemaatika ja vene keele tund. Avastasin täna vene keele tunnis, et mu vene keele oskus on ikka väga roostes. Lugedes saan pisut hakkama, kuid kui vaja rääkima hakata, siis tulevad suust ainult saksakeelsed sõnad.

Peale kooli sõin kodus lõunat, peale mida läksin ujuma. Kui hakkasin jõudma ujumiskoha juurde, siis mõtlesin, et need on arvatavasti viimased paar ujumiskorda, kui mitte üldse viimane. Ilm on ilmselgelt juba jahe ning vesi ka. Kasutasin sama nippi nagu viimastel kordadel teinud olen, et kiiruga joostes vette ning siis pea ees vee alla. Praeguseks hetkeks jõustunud nipp "Käbe sisse, käbe välja" oli ka sel korral kasuks. Mitte et ma nüüd joostes ja külmetades välja tuleks, vaid see tähendab pigem seda, et ei uju enam ringi, vaid olen rohkem ühe kohapeal. Ja välja tulin ma väga meeldiva tundega ning mõtlesin endamisi, et tulen kindlasti homme jälle ning ei tahaks küll lõpetada siin ujumas käimist. See tunne, kui veest välja astun on kõige mõnusam.

Õhtul käisin veel trennis, mis oli väga mõnus ning tunnen, kuidas on mõnusalt raske, kuid just seda ma trennist ootangi, toob mind minu mugavustsoonist jällegi välja. 

Sõime hiljem Eva ja Thomasega üheskoos õhtusööki, nagu ikka rääkisime, kuidas päev möödus. 

Oli väga hea päev, seega võiks ka panna tänaseks pealkirjaks "LXXIV päev - hea päev, et olla hea päev" :)

Seda kõike tänu Jumalale, ärgem seda unustagem. Lihtne on igapäeva elust Jumalat kõrvale jätta.

Lõpetuseks veel mõned pildid sellest imelisest taevalaotusest siin Borgstedtis, kuigi pildid ei suuda päriselt seda kõike edasi anda, eriti kahju on mul, et öiseid tähistaevaid ning seda imelist kuma ja kõike muud ei õnnestu pildi peale kenasti saada. Sellest hoolimata:

 Justkui Windowsi taustapilt :) ... ainult pisut kenam muidugi :D

Aga olge Teie ka tänulikud ning homseni...

#Gott ist gut

Eduard 

LXXIII päev - hea päev, et alustada uut nädalat

Hea on see, et vahel võib olla väsinud ka, alati ei pea olema virk ja kraps...

Olin eile oma õppimisest ja üldse päevast nii väsinud, et ei jõudnudki postitada siia. Aga nüüd siin see on :)

Kuigi oli üsna kihvt päev, eriti trennis oli väga mõnus käia ning ka ujumas ...

... aga päeva lõpus oleme tihti tahes-tahtmata väsinud. Kuid see on loomulik :)

Siin on minu tänase päeva kokkuvõte minu enda välja öeldud väsinud sõnadega :) 

Järgmise postituseni! 

Eduard :)

LXXII päev - hea päev, puhkepäev ehk pühapäev

Ka tänane päev algas äratuskellaga, kuna tahtsin siiski õigeks ajaks kirikusse jõuda...

-Piimaga tehtud kiirkaerahelbepuder, millele pandud moosi silma

-kaks ilma kooreta keedetud muna

-üks klaasitäis piima

Minu tänane hommikusöök nägi selline välja. Kirikus tutvusin mitme uue inimesega. Näiteks oli Sofial 50. aasta juubel ning selleks puhuks oli ta valmistanud kiriku kohvikusse, kus igal pühapäeval peale teenistust kohvi joome ja küpsist sööme, midagi pisut enamat kui siis tavaliselt. Sofiaga sain tuttavaks täna esimest korda ning tuli välja, et ta on vist pärit Venemaalt ning andis mulle teada, et saame omavahel vene keeles edaspidi rääkida. Nojah muidugi, eks mul oleks vaja harjutada küll. Ma arvan, et hetkel lugeda venekeelset kirja vms natuke mõistan, kuid kui on vaja rääkida, siis tulevad ainult kas inglisekeelsed või saksakeelsed sõnad pähe. Vene keel on kuhugi kaugele ajusoppi vajunud.

Teel kirikusse sattusin muidugi pealtnägema võidujooksu, mille jaoks olid mõned peamised tänavad isegi suletud. Oleks ma varem juba teadnud, et selline sündmus aset leiab, oleks ehk ka liitunud. Hiljem üht plakatit märgates sain teada, et distantsideks oli 1,1 km, 5,8 km ning 11,1 km. Viimase nädala jooksul olen jooksnud kolm korda 10km, aga muidugi sellest on veel natuke vähe, et võistlema minna.

Täna ööbis meie pool ka Stefan, kes esmaspäeval ja teisipäeval töötab hamburgis. Aga mis me ikka siis täna muud tegime kui peamiselt puhkasime. Kui kell hakkas vaikselt viis saama, siis valmistasime endile ühe hilise lõunasöögi. Enne sööki jõudsin ka ujumas ära käia. Seekord üllatasin end ja enda keha sellega, et jooksin vette madallähtest, nagu oleks startinud stardipakkudelt. Kuigi veeni oli umbes 10m, siis sel hetkel kui hakkasin oma pead üles tõstma, siis olin juba omadega vees ning kuna hoog oli sees, siis oli ainus tark tegu ka kohe pea ees vette hüpata. Ohh, oli ikka mõnus tunne küll. Eriti kihvt on muidugi, kui inimesed mööda jalutavad. Eks nad vist mõtlevad, et vast mingi hull ole seal vees.

Tulin tagasi koju sõime õhtust. Õhtul panin veel pesu pesema, heitsin pilgu (sportlased ikka heidavad :D ) oma finantsolukorra üle, tegin mõningaid plaane ja kärpeid. 

Eks jah, õhtu hakkab otsa saama ning mina pean magama minema...

PS! Aga pole paremat, kui lõpetada nädal ning ka lõppenud koolivaheaeg ühe hea kruusi kamaga!

Aber Gott ist immer noch gut!

Eduard 

LXXI päev - hea päev, et tähistada juubelit

Päev algas äratuskella helinaga, kui kell näitas 8:55...

Nimelt tahtsin kuulata Oleviste tundi, mis Eesti aja järgi on eetris igal laupäeval kell 10:00. Iga kuu viimasel laupäeval on aga nüüdsest Oleviste noorte tund. Sel korral oli seal ka juttu minust, mida ma küll oodata tol hetkel ei osanud. Saadet oli väga mõnus kuulata igatahes ja mitte ainult sellepärast, et mina seal mingit rolli mängisin.

Tegin samal ajal ka hommikusööki endale, peale mida läksin jooksma, jooksin 10km, võis olla ka pisut rohkem, võibolla 11km. Igatahes 1h 6min kestis minu jooksmine. Peale jooksmist läksin rattaga kohe ujuma. Oli ikka hea tunne küll vette minna peale nii pikka ja veidi väsitavat jooksu, vesi ei tundunudki nii külm. Täna, nagu ka mõned päevad tagasi, kus jooksin samuti 10 km, olid kõige raskemad esimesed 5km ehk 30 minutit, kus jalad sellest koormusest valutasid, just rohkem jalalabad. Pole lihtsalt enam tükk aega nii palju jooksnud. Aga läheb paremaks, jooksu teine pool ehk järgmised 30 minutit möödus väga mõnusalt ning jalad ei andnud enam tunda. 

Peale kõike seda ujumist ja värki sättisime end valmis ja läksime Thomase, Eva, Stefani ja Anne isa 60. juubelile. Las pildid ja video räägivad endi eest, aga ütlen seda, et süüa oli palju ning huvitaval kombel alustasime tordist ja mitmest koogist ja küpsistest ning seejärel liikusime tasapisi soolase juurde, soojatoiduni välja.

Thomase, Eva, Stefani ja Anne isa on see vasakpoolne mees, kes seisab püsti

Vanaisa

 Isa fotoalbum. Seda vaadates sai mulle selgeks, et kuigi ma sündisin peaaegu pool sajandid hiljem, siis pildid on ikkagi täpselt samasugused ning neid täpselt samu kaadreid ja situatsioone võib leida ka minu pildialbumist.

Mul on ka oma isaga täpselt samasugune pilt olemas ning selle pealkiri minu pildialbumis on "Vaadake ma lendan!"

Illustreeriv video on alati kõige parem:

Minu paremal käel oli Stefan, kes mulle pidevalt aitas tõlkida nii mõndagi.

Vot selline päev siis. Õhtul tulime tagasi koju, see sünnipäev toimus muuseas Kielis vanavanemate kodus. Kodus mängisime Eva, Stefani ja Jörniga kaarte ja tärningumängu.

Aga ootame homset päeva, eks näeme, mida Jumal meile toob :)...

Gute Nacht!

Eddy

LXX päev - hea päev filmiõhtuks

Reede ja koolivaheaja viimased päevad...

Täna ma tõesti pikalt ei hakka kirjutama, kell on 3:54 ja ma jõudsin umbes 20 minutit tagasi noorteõhtult koju. Tulin jalgrattaga, natuke vihma tibutas, üldiselt polnud väga vigagi. Vaatasime kokku kolm filmi ära. Hea aeg oli.

Täna käisin hommikul ujumas, või siis pigem ennast vette kastmas korraks. 

Kõik vajalikud esemed tuleb enne vette minekut lauale asetada:

Ja käisin veel ka täna korraks trennis.

Nii lõpetuseks panen postitan siia veel midagi, mida kirjutasin ka just oma Facebooki lehele :

II tänupäev

Et siis kell on 3:58 ja ma jõudsin just koju noorteõhtult, rattaga läbi väikse vihma. Aga siit tulevad minu tänased tänupõhjused:

-Olen tänulik selle jätkuvalt üsna hea ilma eest, mida mulle siia on antud
-Olen tänulik paki eest, mille mulle minu kallis perekond Eestist saatis ning mille täna kätte sain
-Olen ütlemata tänulik selle eest, et iga päev on erinev ning need ei kujune üldse välja nii nägu me neid tihtipeale plaanime. Sest meie plaanid ei ole Tema plaanid ning meie mõtted ei ole Tema mõtted
-Olen tänulik veel ka oma koguduse eest siin Saksamaal ning noorteka eest, kuid olen ka tänulik Onoorte eest ja sealse noorteka eest, kuhu saatsin täna oma videotunnistuse 

Oskus olla tänulik, kust see tuleb?

Gute Nacht!

Eduard

LXIX päev - päev pärast eilset

Kuna tänane päev sarnanes oma sisu poolest üsna palju eilsele, siis ei osanud paremat pealkirja mõelda...

Hommikud algavad jätkuvalt ujumisega. Kuid täna rakendasin esimest korda taktikat "Käbe sisse ja käbe välja". Kastsin end korra sisse, olin umbes kuni minut aega vees. Üks mees, kes ujumiskoha kõrval parasjagu hekki lõikas ning kellega enne ujuma minemist paar sõna juttu rääkisin (tõesti see oli ainult paar sõna, mitte rohkem :) ) sõnas peale minu veest väljatulemist, et kas nii lühidalt ujusidki ning siis naeris muhedalt. "Ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head." (M.Vaik)

Veetsin suurema osa tänasest päevast kodus. Niiet siin väga midagi kirjeldada polegi. Aga olge mureta, järgmisel nädalal hakkab trall jälle täie hooga pihta ja siis võib oodata rohkem tähelepanekuid minu poolt, arvatavasti.

Õhtul käisin trennis, sõitsin esmalt rattaga 2 km kuni jõudsin jõusaalini. Seal panin oma asjada lukuga kappi ning siis läksin uuesti välja ja jooksin 1h ja 2min ehk siis umbes-täpselt 10km. Peale jooksmist tegein jõusaalis paar kereharjutust, kuid ei hakanud pikalt midagi tegema. Nägin ka oma treenerit (mitte kergejõustiku treenerit), kellele ütlesin, et liitun arvatavasti jälle järgmisel nädalal rühmatrenniga. See on see üldfüüsiline trenn, mida teen teisipäeviti ja neljapäeviti. Üksinda on lihtsalt palju raskem teha trenni, koos tehes tekib tunne, et ei taha kuidagi kehvem olla ning siis pingutadki rohkem. Peale kõige muidugi treener annab õigeid harjutusi, mida teha ning innustab rasketel hetkedel.

Et siis jaa ... võtsin ka muideks Facebookis vastu minu sõbra esitatud väljakutse, kus ühe nädala jooksul pean kirjutama iga päev, mille eest tänulik olen.

Gott ist gut jeden Tag!

Gute Nacht!

Eduard

LXVIII päev - hea kodune päev

Tänane päev möödus suuremas osas koduseinte vahel olles...

Ärkasin kell 8:30, uni läks lihtsalt ära. Magasin väga hästi, nägin mitut unenägu ning puhkasin täielikult välja. Peale ärkamist lugesin pisut Piiblit ning siis ... edasine on juba video peal...

Ega ma täna midagi erilist rohkem ei teinudki, aga eks ongi praegu selline puhkerežiim peal, ikkagi vaheaeg ju.

Õhtul käisin siiski kodugrupis, kus alustasime kell 19 kõik koos mõnusa ning suure õhtusöögiga. Sain ka teada, et selle kodugrupi pereisa hea sõber on minu kehalise õpetaja ning et viimane on tegelikult peale kõige veel ka kristlane. Pereisa, vanuselt umbes 40 midagi, saatis ka minu kehalise õpetajale ka pildi minust, kus istun nende lauas. Sellepeale saatis viimane vastu: "Eddi?"  :D:D

Tulin koju ning liitusin Eva ja Thomasega, kes parasjagu vaatasid Sõrmuste Isanda kolmandat filmi.

Pärast seda olin üsna väsind. Homme jälle päev, hommikul tahan minna ka ujuma.

Uute seiklusteni...

Gott ist gut!

Eduard

LXVII päev - hea päev, et olla sõidus

Startisime kell 12:32 Merzigi raudteejaamast ning jõudsime Rendsburgi Raudteejaama kell 22:13...

Pikk päev oli jah täna. Sõime koos hommikust. Seejärel jätsime Klausi ja tädi Gudruniga hüvasti ning astusime rongi peale. 

Täna oli jah pikk rongisõit. Tegime ka kaks pikemat vahepeatust, kus pidime vahetama rongi. Aga rongis oli super aeg, et algul pisut magada, siis kuulasin ühte jutlust teemal "Ootused" ning sellest, kuidas me oma ootustega Jumala paneme karpi. Siis lugesin piiblit, mõtisklesin, kirjutasin oma mõtted üles, lugesin "Animal Farmi". 

Ega raske on seda päeva kokku võtta ja üldse kokku võtta seda nädalat ja kodust eemal oldud aega. Aga ülten, et oli igati kihvt näha Stefanit, Annet ja Christianit, uudistada Berliinis ja siis veeta aega tädi Gudruni ja Klausi juures, kus oli perfektne koht puhkamiseks.

Jagan ka lõpetuseks teiega üht tunnistust, mille lisasin onoorte lehele: 

onoored.ee/valjakutsed/

Eduard Ülevain

22.10.2014

“Ta nägi, et ei olnud ühtegi meest, ja imestas, et ei olnud ühtegi vaheleastujat” Jesaja 59:16
Paralleelkirjakoht sellele: “Ma vaatasin, aga aitajat ei olnud, imestasin, aga ükski ei toetanud.” Jesaja 63:5

Minu tunnistus on pisut teistsugune jällegi.

Meie ümber on maailmas igal pool ülekohut ja tegelikult ei peagi väga pikalt otsima võimalust sellele vastu astumiseks, sest need võimalused on meie ees igapäevaselt. Küll võibolla erineval moel ning mitte nii lihtsal kujul, kui neid võime ette kujutada.

Täna sõitsin rongiga Lõuna-Saksamaalt Põhja-Saksamaale. Reis algas kell 12:32 ja lõppes kell 22:13.
Ma lugesin täna rongis raamatut “Animal Farm” ning olen sellega üsna lõpusirgele jõudmas. Selles raamatus tõi autor väga otseseid paralleele meie eludele, või õigemini tollaaegsele elule. Elu, mis oli niivõrd ebaõiglane, kus mõned arvasid endil olevat rohkem õigust elule.

Meil oli lühike vahepeatus Hamburgis ning kõndisingi siis mööda üht Hamburgi tänavat, kui korraga nägin kõnniteel maas istumas ja kerjamas üht vanemas eas prouat. Tuli kuidagi südamesse või mõttesse, et annaks talle midagi, kuid mul ei ole üldse sularaha. Ja tõsi, mul polnudki. Olin koos oma õe Evaga ja kõndisime siis mõned sammud edasi, kui tuli pähe, et mul on ju kotis 2 puuvilja, mida polnud jõudnud veel ära süüa ning kuna veel üks rongisõit ootas meid ees, siis plaanisin neid seal ajal süüa. Aga siis peatusin ning tundsin, et pean need sellele naisele andma. Mul kotis vaatas ka vastu hommikul ilusti tehtud, kindlasti väga maitsev, võileib, mis oli ka kenasti pakendatud minu poolt. Aga mõtlesin, et võileiba ei sobi ju anda. Andsin naisele puuvilja ning too oli väga tänulik. Kõndisime siis Evaga edasi ning ma ise mõtlesin, et suva, et puuviljad ära andsin, kuna mul veel see hea võileib alles, mida saan nautida rongis. Siis aga ma ei suutnud kuidagi meelest lasta mõtet, et kui see võileib on minule piisavalt hea, et seda ihaldan, siis miks ei peaks see tollele naisele sobima. Läksin tagasi ning naeratasin naisele ning ütlesin talle, et siin on ka üks väga maitsev võileib. Naine oli jällegi rõõmus. Ma seletasin ka oma õele, et ma tahan anda oma parima, mitte paremuselt keskmise nagu need puuviljad ja jätta parim ikkagi endale. Sest kas pole mitte Piiblis öeldud, et anda see, mida me ise kõige rohkem ihaldame.

Väljakutseid tuleb igalt poolt, oskus on neid näha ning ise me tihtipeale ei oskagi neid näha. Aga Jumal võib koputada südamele sel hetkel ning siis tuleb tegutseda. Ma nägin, et sellele naisele oli maailma poolt tehtud ülekohut ning ma astusin selle vastu välja, laskusin madalale ning aitasin nõnda nagu käel jõudu oli.

Mina olen Eduard Ülevain ja see oli minu tunnistus

Selline päev siis. Homme uus päev, juba ootan, mis saama hakkab homme...

Jumalaga!

Eduard

LXVI päev - hea päev huntide keskel

Hommikul oli ilm täitsa lubav...

Jah, lausa +22 kraadi, hiljem läks võibolla pisut jahedamaks ning päikest hakkasid varjama pilved.

Pikalt ei plaani ma kirjutada, homme kell 12 lahkume siit tädi juurest ning sõitame rongiga tagasi koju. Koju jõuame eeldatavasti alles umbes 22:30. 

Aga igatahes, täna kõndisime jalgsi maha umbes 10 km.

Ja siis ...  nägime tee ääres hoiatussilti, et teele võivad sattuda hundid, justnimelt sellised musta värvi, mis väga laialdaselt pole levinud.

No võttis natuke kõhedaks küll...

Aga ega meil valikut polnud, pidime aina edasi minema. Ja siis äkitselt märkasime endi kõrval ühte neist. Meie õnneks oli tara ees, millest ta läbi poleks pääsenud, või siiski ...

Ühtäkki oli neid juba mitu ning otsisid tarast väljapääsu ...

Asi läks tõsiseks, nägime kuju, mis andis tõestust, et tegemist on maa-alaga, kus elavadki hundid ning mida oleksime ehk pidanud märkama juba varem...

Panime kõvasti tempot juurde, et seal kibekiirelt välja saada. Jõudsime siis kohani, kus nägime silti:

Kuid mis selgus? Tegemist oli siiski vaid hundipargiga.

NB! Antud seiklusjutt võis olla pisut liialdatud Eduard Ülevainu poolt. Aga fotodel pole kasutatud photoshopi või muu programmi abi ning need on vastavuses reaalselt kogetud pildile.

Järgmiste seiklusteni.

Jumalaga!

Eduard

LXV päev - hea päev, et teha väheke sporti

Täna oli jälle suvepäev...

Kuigi hommikul ärgates, kui kell näitas 9 tundi ja 30 minutit, siis aknast välja piiludes näha rohkelt udu ja õhutemperatuur oli kõigest +15 kraadi. Ja ma olin juba valmis selleks, et ju siis jääbki täna nii ja soojemaks ei lähe. Aga...

Kõigepealt üks pilt meie tavalisest hommikulauast:

Aga peale hommikusööki läksime koos Evaga ratastega sõitma ning sõitsime umbes 20 km. Huvitav oli see, et sõitma minnes oli veel suhteliselt jahe, kuid siis mingil hetkel läks ilm soojaks. Tagasi jõudes näitas termomeeter +27 kraadi.

Peale rattasõitu tegin veel mõned kereharjutused ning kuna ilma oli nii soe, siis üks soe dušš kulus marjaks ära. Seejärel sõime aias lõunat ning peale seda jõime kohvi ja sõime paar magusat saiakest. Tunne oli täpselt nagu soojal suvepäeval Hiiumaal olles. Lõunasöök oli ka parajalt suvine.

Teate, mul on nii hea meel, et Jumal on pannud mu ellu inimesed, kes ikka hoiavad minu tegemistel pisut silma peal. 

Üks nendest inimestest on minu kallis vanaonu (kelle kohta ma ei ütle küll kunagi vanaonu, vaid lihtsalt onu, sest sõna "vanaonu" jaoks on tema palju nooruslikum), kes mulle täna helistas. Nii tore oli rääkida.

Hiljem läksin veel jooksma, jooksin täpselt tund aega, mis on ligikaudu 10 km, ning jooksul ajal tänasin Jumalat, et mu põlved on juba piisavalt terved ja kannatavad jooksmist. Peale jooksmist tegin aias natuke kereharjutusi ning jaa. Puhkasin siis pisut, käisin jälle duši all (juba kolmas kord täna) ning jaa. Varsti hakkasime valmistama õhtusööki, mille tegemisel küll mina suurt rolli ei mänginud. Aga peale sööki mängisime veel seda vahvat täringumängu. Äge on ikka koos mängida.

Jaa, nüüd päev läbi ning lähme ootustega homsele vastu.

Vahepeal võite ka pilgu heita lehele http://onoored.ee/valjakutsed/  , kuhu ma ka midagi olen kirjutanud. Selleks klikake nupule "Lisa tunnistus" ning siis saate ka näha, mida ma sinna kirjutanud olen. Äkki tahate hoopis mingit väljakutset vastu võtta, see on ka hea mõte.

Seniks homseni...

Gute Nacht!

#Gottistgut

Eduard

LXIV päev - hea päev, et käia paljajalu

Tegelikult võiks tänane päev kanda ka nime "Hea suvepäev"...

Võiks tõesti nii olla, sest hommikul, kui kell oli saanud 12 ning saksapärane võileiva-hommikusöök oli söödud näitas termomeeter 23,5 soojakraadi.

Väike video ka siis tänasest hommikust:

Olgu siia vahele veel öeldud, et päeva jooksul temperatuur veel tõusis ning umbes kella kolme paiku näitas termomeeter +25 kraadi. 

Aga läksime täna veel pisut poodlema, mul lühikesed püksid siis jalas ning muidugi ka T-särk, aga ikkagi oli kuidagi väga palav päikese käes olles, sest jah ... päike küttis täna kõvasti. Ostsin endale ka ühe paari jalanõusid. 

Toidupoes:

Aga jah, siis tulime koju, sõime lõunasööki nii mõnusalt aias päikese käes istudes, just nagu suviti Hiiumaal me ikka teeme :), Schön!

Peale sööki läksime Evaga jalutama samasse kohta, kus olime ka paar päeva varem käinud, koht kust avanes vaade jõepaunale. Tädi viis meid sinna pisut lähemale, seega säästsime 8 km kõndimisvaeva. Tundisin kohe alguses, et taha kõndida paljajalu, seega ei hakanudki jalatseid jalga panema. eriti metsas on mõnus kõndida ilma jalanõudeta. Varsti võttis ka Eva jalanõud ära. Kõndisime kokku pisut rohkem kui 2 tundi! Natuke pikemalt läks kui plaanitud oli ning kui jalutuskäigu alguses oli päike veel lõõskamas, siis lõpetades oli täiesti kottpime. Seega jäi jalutuskäik umbes ajavahemikku 17:00-19:00. Jaa, pisut kivine oli see teekond, eriti mäest alla tulles, aga päris mõnus, jällegi teistmoodi.

Siis oma teekonnal kohtasime olendeid, kelledega tegime paar selfiet!

Ometi on väljas +25 kraadi, aga puud siiski reedavad, et tegelikult on ju sügis.

Jaa läksime siis peale seda jalutuskäiku tagasi koju. Tegime natuke süüa ja siis sõime. Peale sööki ning pisut ka enne sööki ning söögi valmimist oodates mängisime tädi Gudruni ja Klausi ja Evaga ühte kihvti täringumängu. Mängisime päris pikalt ja lõetasime kui kell oli saanud 23:30. Väga kihvt oli! Tuletas meelde, kui me perega Hiiumaal (maakodus) õhtuti Bismarki mängime ja kuidas me ükskord mängisime kella poole kolmeni öösel "Mutti".

Jaa, siin on siiski suvi, homme lubas ka sama sooja ilma!

Homme on meil paar plaani, mida võiks teha, kuid küll Jumal seda juba juhatab :)

Tahan ka pisut rohkem võtta aega väljakutsete täitmisele - http://onoored.ee/valjakutsed/

Gute Nacht!

Eduard