esmaspäev, 10. november 2014

LXXXIX & XC päev - hea nädalavahetus


Laupäev: 8. november 2014

Päev algas ilusa ilmaga...


Magasin pisut kauem ning sõin siis kiire pudru koos kahe keedetud munaga ning läksin Rendsburgi rongijaama, kus pidin kokku saama oma sõbra Philipiga, et minna Kieli. Huvitavaks tegi muidugi olukorra asjaolu, et toimus rongijuhtide streik, mistõttu ka meie rong ei tulnud. Seetõttu läksime Kieli taksoga, mis on siis umbes 30 minutit sõitu. Õnneks maksis taksosõidu kinni rongijaam, muidu oleks arve vist üsna suur võinud tulla.

Kielis saime kokku paari minu sõbraga, keda olin kohanud umbes kuu aega tagasi Neumünsteri suurel noortekal. Täna Kielis oli eesmärgiks jagada sõnumit inimestele sõnumit Jeesusest ehk siis evangeeliumi. Seda tegime kaubanduskeskuses, kus tegime ülistusmuusikat, mõned rääkisid midagi endi eludest, tantsisime jne...

Midagi taolist:

https://www.youtube.com/watch?v=Q5NSb7182jk


Ja kogu selle muusika ja tantsimise kõrval saime rääkida nende inimestega, kes tulid kuulama ja vaatama meid, rääkida neile Jumalast ning Jeesusest. Minu arvates kõige tähtsam ongi anda inimestele teada, et neil on võimalus valida. Võimalus valida, kas uskuda Jumalasse või mitte. Ma ei tahaks, et keegi minu sõpradest ütleks oma elu lõpus, et ta ei teadnud, et tal on võimalik valida. Ning ma tahan julgustada inimesi teha see valik, kuigi mina kedagi ei sunni ning minu rääkisime peale ei hakka keegi uskuma, kuid lihtsalt sõbrana annan nõu ka teile, kes loete siin minu blogi. Ma usun, et teil pole midagi kaotada, kui teete selle valiku. 

Peale kõike seda, kui kell oli saanud juba 18:00, pakkisime asjad, andsime üksteisele natuke tagasisidet, et kuidas läks ja siis läksime laiali. Mina, Philip ning veel kolm sõpra läksime edasi ühe tüdruku soolaleivapeole. Seda inimest, kelle soolaleivapidu see oli mina muidugi ei tundnud, aga see ei taksitanud mul muidugi kingituseks leiba ja soola kaasa ostmast. Olime seal, tuvusin jällegi uute inimestega. Alati on kihvt saada uusi tutvusi. Aga kell 00:06 tulime bussiga Kielist tagasi Rendsburgi, kuhu saabusime natuke enne kella üht. MA sõitsin rattaga koju ning sellega päev lõppeski.

Oli tore päev! :)

PS! Ainult ujuma ei jõudnudki, kuigi hommikul oli väga ilus ilm, et oleks võinud ju minna, aga jah, olin laisk ning pisut ajahädas ka.

9. november 2014

Pühapäeval ikka kirikusse...


Hommikul ärkasin natuke liiga hilja, et ei jõudnudki hommikust süüa, võtsin ainult ühe õuna pihku ning läksin kirikusse. Peale teenistust jõin natuke kohvi ja rääkisin inimestega juttu :)

Tulin koju, tegin paar võileiba, mingil hetkel jõudsid ka Eva ja Thomas koju. Kahju muidugi, et Katrin sel nädalavahetusel koju tulla ei saanud. 

Koristasin täna oma tuba, seejärel käisin ka ujumas. Pean mainima, et täna oli ääretult kena ilm:















Õhtul tegin ka ameerikapäraseid šokolaaditükkidega selliseid suuri küpsiseid. Tulid päris head: äärtest pisut kõrbedamad ja seest pehmemad - Eva ja Thomas igatahes nautisid täiega :)


Aga nüüd on uneaeg, homme uus nädal :)

Gute Nacht!

Eduard

laupäev, 8. november 2014

LXXXIII päev - hea päev, et olla reede


Nagu reede ikka, ainult et sügisene... :)


Midagi erilist täna polnudki, koolis oli mul mõnus vene keele tund jällegi. Trennis tegime jälle kereharjutusi, peale mdia olin päris läbi omadega. Peale trenni läksin noortekale, olin üsna väasinud. Aga peale noortekat kui tulin koju, siis tegin valmis ühe küpsisetaigna, kuna kavatsen pühapäeval neid küpsetada :)

Egas midagi pikalt ma ei kirjutagi täna. Siin on paar pilti minu vannitoa aknast:





Ja muidugi käisin ka ...





Selle teatega lõpetame, homme pärastlõunal lähen Kieli ning tulen õhtul tagasi.

Ärge siiski unustage, et ...

Gott ist Gut! - see on põhjus, miks ma siin Saksamaal üldse olen praegu :)

Gute Nacht!

Eduard



neljapäev, 6. november 2014

LXXXII päev - hea päev, et teha viimane ujumine ...


Sügis hakkab kätte jõudma, rattaga sõites isegi talv, meie Eestis tavaliselt sügiseti või talvel vähemalt väga rattaga ei sõida...


Eks ma kohati ikka mõtlen, et kuidas küll talvel rattaga sõites on. Juba praegu, kui väljas on +7 või +8 kraadi, hakkab sõites üsna jahe. Niiet mul alatasa sall kaelas ja kindad käes, kui rattalt maha tulen, siis polegi ilmal viga, rattaga sõites teeb olud raskeks tuule olemasolu. Kui tuult poleks, poleks ka probleemi. Aga eks ma natuke ära olen hellitatud nende hilissuviste ilmadega. Õnneks talvel siin nii külm kunagi pole nagu meil Eestis, tavaliselt pole siin korralikku lundki, mõni talv peaaegu ei polegi lund :D. 

Aga ujumisega on mul nii jah, et otsustasin teha täna oma viimase ujumise. Aga muidugi ma mõtlesin niisamuti ka septembri keskel ning oktoobrikuu alguses ning nüüd on juba november - uskumatu! Eks ma mõtlen ikka samamoodi, et nüüd on ka viimane ning tegin selleks puhuks ka kaks pilti, mis väljendasin minu hetkeemotisooni peale veest välja tulemist...



... ja siis õhtul, kui sõtisin trennist koju, siis mõtlesin, et okei, homme lähen ikka veelkord ujuma :D. Ja nii see lähebki... . Ega ma väga kerge allaandja just pole.


Koolis oli kihvt jällegi vene keele tund, kuhu algul ei plaaninudki minna, kuna mul oli üks vaba tund vahel ning polnud kindel, kas viitsin oodata. Ja mul oli juba olnud täna 2 vene keele tundi oma enda klassiga, kuid need järgmised 2 vene keele tundi oli täna 13. klassiga, kes on õppinud vene keelt juba 3 aastat. Kihvt on see, et õpin vene keelt läbi saksa keele, kuigi õpetaja räägib enamus ajast vene keeles. Ning nii naljaks on see, et ma oskan saksa keeles rääkides paremini sõnu ritta seada kui seda vene keeles, milles oskan jällegi paremini lugeda. Aga eks vene keel on lihtsalt vaja jälle niiöelda ülessoojendada.

Jaa, täna oli ka trenn mul, iga korraga läheb kergemaks. Aga praegu teengi enamasti 5 korda nädalas ainult keretrenni, kere tugevaks, et siis teivashüppe ajal oleks jõudu end seal kõrgel teiba otsast end veelgi üles tõugata.

Ja nii ongi. Järgmiste seiklusteni ehk siis homseni...

Küll Jumal annab neid seiklusi, ainult peab olema valmis neid seiklusi vastu võtma ning julgust olema nendega kaasa minna :)

Bis Morgen!
Gute Nacht!

Eduard

LXXXI päev - hea päev, et minna kooli, trenni ja kodugruppi...


...Ja muidugi ka hea päev, et minna ujuma, seda ei saa mitte unustada :)


Hommikune puder koos moosiga, klaas piima ja kaks keedetud muna - seesugune näeb välja minu igapäevane hommikusöök. Enne sööma hakkamist teen endale ka kohupiima või kodujuustuga eine, mida koolis kella 11 paiku süüa saan :)

Täna oli lühike päev koolis, kell 12:45 olid juba tunnid lõppenud ning võisime seega Evaga koos koju minna.

Kodus sõime ühiselt lõunat. Peale seda läksin lihtsalt enda tuppa puhkama. Umbes tund aega enne trenni algust avastasin, et polegi täna ujumas käinud. Siis aga panin riided selga ning olingi teel ujuma (loe: vette kastma). Hea on see, et viimastel kordadel on pea alati olnud samal ajal seal ujumiskohas, mis ananb mulle rohkem julgust vette minna, sest siis on tunne, et mul on vaja midagi tõestada. Eks minu sportlik hing lööb siin kohal valja :)



Käisin trennis ning peale trenni läksin kodugruppi. Kodugrupp oli väga mõnus nagu alati. Jõudsin umbes 30 minutit hiljem, kuid nad olid jätnud mullegi toitu (iga kord alustame kodugruppi ühise õhtusöögiga laua ääres. Ülimalt mõnus perekondlik tunne :) ). Vaatasime pisut kalendrisse, panime paika, millal meil kodugrupp toimub (meil toimub kodugrupp üle nädala, kuid ma käin ka veel teises kodugrupis, seega on minul igal nädalal kodugrupp :D ). Panime ka paika, et 7. detsembril toimub meil Weihnachts Feier ehk sisi selline jõulumeeleoluline koosolemine. Ma lubasin juba ka piparkooke sinna viia :) Tundub, et aeg läheb üsna kiiresti ning jõulud on kuidagi juba ukse taga. Mulle sobib :)

Tulin koju, rääksin Thomasega mõnda aega juttu ning nüüd on kell hiline ning pean magama end sättima. Pean vist veel raamatu "Animal Farm" käesoleva peatüki lõpuni lugema, mis on ühtlasi ka viimane peatükk.

Aga homseni...

Gute Nacht!

Eduard

teisipäev, 4. november 2014

LXXX päev - minust hakkab saama hüljes?


Mida päev edasi seda enam mõtlen sellele, kui kaugele ma oma ujumas käimisega olen jõudnud...


Tuli meelde ka selline äge juhtum, mida unustasin mainida eelmises postituses. Võibolla te mäletate, kuidas trennis arvas üks minu olevat poolakas, teine hoopis Kandada päritoluga. Sel nädalavahetusel Hamburgis arvasid mõned minu kaasvahetusõpilased, et olen juba oma vahetusaastal kuskil ära käinud ning nüüd olen nagu selle Rotary tiimiliige. Seepärast küsisidki, et kus ma siis vahetusaastal käisin ning ütlesin hiljem mulle, et näen sakslase moodi välja. :) Heh, see on puhas kompliment! :)

Tänasest on ametlikult veel pisut vähem kui 7 nädalat jäänud jõuluvaheajani, isegi vähem veel piparkoogitaigna tegemiseni, mida sel aastal proovin esimest korda teha. Igal aastal on mu ema seda teinud, kuid kõige suurem küpsetaja oma kodus olen viimastel aastatel vast olnud mina. Eelmisel aastal vaatasin natuke lähemalt, kuidas mu ema seda tainast valmistas ning sel aastal proovin siis ka ise selle siin valmis teha. Võibolla enne alustamist küsin ema käest natuke nõuandeid ka. Aga nagu te aru saate, siis ootan ma väga seda aega, piaparkookide tegemine ja kõik muu - kihvt! 

Aeg läheb siin väga kiiresti: päevad muutuvad nädalateks ja nädalad kuudeks. Iga päevaga hakkab saksa keel rohkem külge ning samas vene keel ununeb iga päevaga veel enam, prantsuse keelest pole vist mõtet üldse rääkida :D. Täna vene keele tunnis ei suutnud ma isegi kõige lihtsamaid lauseid moodustada, lihtsalt ei tule sõnad meelde, ainult saksakeelsed sõnad tulevad suust välja. Kui loen venekeelset teksti, siis polegi väga hullu, ainult mõnede sõnade tähendusi ei mäleta või ei tule kohe meelde. Mu vene keele õpetaja ütles lohutades, et tal vene ja inglise keelega sama probleem.

Nii, aga tänane ujumine siis. Ega kohe üldse ei tahnud minna, kohati tahtejõuga. Jõudsin ujumiskohta, tegin paar põlvetõstejooksu sammu, et saada julgust ja ka sooja sisse. Aga siis, tegin ikka sama nagu alati ehk siis jooksuga vette. Täna tegin seda "stardipakkudelt", mida liivast teha pole kuigi raske. Ja nii oligi, et ühel hetkel olin alles pakkudel, kuid järgmisel oli mul pea juba vee all ning tegin ujumisiigutusi. Nii kärmelt see käibki. Ja iga kord, kui tõusen veest püsti, siis tunnen, kuidas keha hakkab ennast ise soojendama ning polegi enam nii külm olla nagu enne ujuma minekut. 

 Vahetult enne ujumist

Peale ujumist - ainult rahulolu!

Käisin ka õhtul veel trennis, tulin tagasi, sõin koos Eva ja Thomasega õhtusööki, rääkisime juttu, nagu alati :). Mõnus aeg perega :). Sain ka täna kaardi oma tädilt ja vanaemalt. Kui saatsin neile kaardi, siis kirjutasin sinna, et kihvt on ikka midagi ka ehtsa postiga saada, mitte ainult virtuaalselt interneti vahendusel. Ja täna tundsin seda sama rõõmus seda kaarti avades. Aitäh teile! :)

Homme on kolmapäev, juba ongi nädal poole peal.

So, Gute Nacht, süße träume und bis Morgen!

#Gott ist gut!

Eduard

LXXVII, LXXVIII & LXXIX päev - hea aeg, mis muud


Kolm päeva täis erinevaid tegevusi, pisut reisimist, uute inimestega tutvumist ning puhkamist...


LXXVII päev ehk laupäev:

Sain magama mindud kui kell näitas 4:50. Valmistasin Eesti-teemalisi rinnamärke ning oli palju tegemist. Hommikul läksin Hamburgi, kus ühinesin Rotary klubi üritusega (Rotary klubi vahetusõpilased üle kogu maailma ning need, kes elavad siin Põhja-Saksamaal). Kokku umbkaudu 40 inimest, nii silma järgi öeldes. See üritus oli siis selline tavaline kokkusaamine, teineteisega aja veetmine ning Hamburgis ringi vaatamine. Päev oli väga soe, suvi tuli jälle tagasi, kuskil kuni +20 kraadi ning palav päike :D. Väga hea päev linnaeksursiooni ja kõige muu jaoks. Käisime ka söömas kõik koos, mina ikka ei mõista muidugi sakslaste suurt Currywursti ja Bratwursti hullust. Õhtul veetsime niisama aega juttu puhudes ning kuigi algselt mõtlesin jääda ööseks Hamburgi, kuid õhtu saabudes olin juba nii väsind, nagu ka paljud teised, siis otsustasin koos mõndadega tulla rongiga koju. Hea otsus oli. Käisime ka päeva jooksul ühes kihvtis muuseumis, mis kannab nime "MINIATUR WUNDERLAND".

Aga igatahes, siit tuleb nüüd kaks videot ja mõned pildid päevast:




















LXXVIII päev ehk pühapäev:

Magasin pisut kauem kui tavaliselt ning mõtlesin, et kirikusse ei lähe, kuna kell oli juba 10:20 ning kell 10:00 algas juba teenistus. Uni oli super hea muidugi mul, puhkasin nii hästi end välja. Kuid siiski otsustasin minna kirikusse, mul üks sõber sai ristitud ning ma tahtsin talle šokolaadi koos väikse Eesti lipukesega viia. Mis mulle siin väga meeldib, on see, et kirikus suhtlevad kõik kõigiga, noored käivad ka pühapäeviti kirikus ning noored ei ole kuidagi eraldatud ülejäänud kogudusest. See on midagi, millest meil Eestis on vajaka. Seetõttu suhtlen ma kirikus kõigiga, ülimalt äge on :). Kui küsisin kirikus pärast kohvilauas oma sõbra käest, mida ta plaanib täna veel teha, siis vastas mulle tema ema, et midagi, täna on ju pühapäev :). Hakkasin sellest sõnast ise ka rohkem kinni ning ei teinudki suurt midagi täna. Muidugi käisin ujumas ning õhtul tegin kanada õunakooki, tuli täitsa hästi välja ning mul kodused siin kiitsid. Ega rohkem midagi polnudki - päev puhkamiseks!



LXXIX päev - Jõuludeni veel jäänud ainult 7 nädalat

Täna algas jälle koolinädal, aga seda väga meeldivalt. Hommikul kooli minnes oli väljas valge, mitte liiga külm ka, pigem soe. Koolis oli ka kõik nii nagu ikka. Peale kooli tulin koju, sõin ja siis läksin ujuma. Ujuma minnes ei ole kunagi väga tõmmet, et tahaks nüüd nii väga minna, kuid kui veest välja tulen, siis see tunne on nii imeline.

Käisin seal ujumas :) Uskumatu, juba 3. november, kuid ma käin siiski veel väljas ujumas, hehee :)

Käisin ka õhtul trennis ja nii see päev kulges.

Nüüd õhtul tulin koju, olin pisut arvutis, valmistasin selle blogi kirjutamist, tuul väljas möllab ning mina lähen nüüd magama. 

Olge mõnusad ja pidage meelest, Gott ist immer gut! :)

Gute Nacht!

Eduard


laupäev, 1. november 2014

VAHEPOSTITUS!


EDUARDI HAMBURGI SÕIDU NING SEAL VIIBIMISE TÕTTU ILMUB JÄRGMINE POSTITUS 2. NOVEMBRI HILISÕHTUL!

VABANDAME EBAMEELDIVUSTE PÄRAST!


EDUARD