CII, CIII, CIV, CV päev - jõuludele lähemale

Aeg jookseb, aga selle käigus aeg lendab...

Aeg tõesti lendab. Need kolm kuud ja üks nädal, mis ma siin Saksamaa pinnal veetnud olen, on möödunud ikka väga ruttu. Kas alles polnud mitte september. Tegelikult on väga uskumatu ka fakt, et suutsin selle kolme kuu jooksul nii järjepidevalt seda blogi pidada. Aga eks see ongi nagu sõduri baaskursus - kolm kuud ning edasi veereb juba sama hooga. Nõnda ongi minul rütm sees, nädala plaan enamasti paigas, kuigi tuleb ette ka pisut spontaansust, ma olen alati natuke spontaanse mõtlemisega inimene olnud ja teinud palju hetkeotsuseid. 

Laupäeval käisin ühel sünnipäeval, või õigemini sünnipäevapeol, sest sünnipäev ise oli oktoobris. Sünnipäeva pidu kestis päris pikal ning ma jõudsin koju päris hilja, seepärast olin ka terve pühapäevase päeva natuke väsinud olemisega.

Ujumas käin ikka. Ma tegin endaga kokkuleppe, et proovin käia ujumas kuni detsembrini ning siis võin igapäevase ujumise lõpetada. Eks me elame-näeme. Täna käisin ujumas peale trenni, töiesti super oli täna. Mulle endale pakub alati pinget see, kui keegi on parasjagu seal, kui ma ujuma lähen, siis on mul tunne, nagu oleks mul vaja midagi tõestada. Seetõttu ei taha kuidagi kehvik välja paista ja lähed vapral sammul (joostes) vette. Täna seisis minu ujumiskoha juures üks auto. Ning ma silmanurgast nägin, et nad olid üpris hämmingus, kui said aru, et ma kavatsen vette minna. Kuna ma enda peas mõtlen tihti nii eesti, saksa kui ka inglise keeles, siis enne vette jooksmist käis mu peast läbi lause: "You boys are about to see something REALLY special!", pidades silmas neid kahte inimest seal autos (eesti keeles: Te, poisid, saate kohe näha midagi VÄÄGA erilist!). Ujusin pisut vees ringi, tulin välja, kuivatasin, panin riidesse ja sõitsin kodu poole.

Eile käis ka Eva minuga koos ujumiskohas, kuigi tema vette ei tulnud, kuid toetas mind mõttes :)

Rendsburgi linn vaikset valmistub juba jõuludeks, väike turg on juba üleval koos mõndade atraksioonidega. Aga rendsburg näeb väga ilus välja, eriti tänase tähistaevaga, mida mul kahjuks ei õnnestu kuidagi pildina jäädvustada.

Koolis tulevad järjest konrolltööd, samas sel neljapäeval leiab meie koolis aset ka üritus "Advent im Kronwerk". Eks palju pole tõesti jõuludeni jäänud.

Vot, selline lühike meenutus viimastest päevadest. See, millal ma jälle kirjutan sõltub sellest, kas õhtul jõuan hilja koju või mitte, kui väsind olen jne. Aga võite igal päeval igaks juguks kiigata, võibolla kirjutan juba homme õhtul jälle, võibolla, ülehomme, aga am arvan, et lähima kolme või nelja päeva pärast kirjutan ikka.

Seniks kuulmiseni!

#Gott ist gut!

Eduard 

XCIX, C & CI päev - siis kui saab täis 100 päeva ;)

Elu veereb...

Mõtlesin, et ma annan teile teada, et elan veel ning pole kuskile kadunud, hoolimata sellest, et pole mitmeid päevi siia blogisse kirjutanud. 

Midagi väga muutunud pole: käin niisamuti trennis, koolis ja muidugi ka ujumas. 

Ma olen kohati nagu Claude Monet, kes maalis ühte ja sama silda. Mina küll pildistan, digiajastu, mis parata. Aga midagi nii kihvti on selles sillas (mainin veelkord, et vaade antud sillale on võetud sealt, kus ma igapäevaselt ka ujumas käin).

Täna saabusid Katrin ja Thomas tagasi koju, olime alates esmaspäeva päevast Evaga kahekesi, oli ka päris mõnus aeg :).

Muuseas, ma kirjutasin natuke midagi ka siia, paar tunnistust: http://onoored.ee/valjakutsed/

Minu kirjutatud tunnistused on nii oktoobrikuu kui novembrikuu all. Et näha minu kirjutatud tunnistusi, kliki lingile "Lisa tunnistus" ning te ei pea ise midagi lisama selleks, et vaadata minu kirjutisi.

Vahepeal sai ka täis 100 päeva siin Saksamaa päikese all :). Sel päeval ehk siis eile võtsin ma aja maha, ei raisanud oma aega ei Facebookis ega muudel interneti lehtedel. Võtsin aja maha, lugesin pisut piiblit, olin tänulik. Tegelikult avastasin ma alles täna, et eile oli 100. päev.

Vot nii, homme on reede, tegelikult juba täna, niiet ma peaksin magama minema. 

Olge mõnusad!

#Gott ist gut!

Gute Nacht!

Eduard

XCVII & XCVIII päev - Üks nädal lõppeb, kuid järgmine juba algabki

Pühapäev 16. november - 3 kuud Saksamaa päikese all...

Täna oli mul väikest viisi sünnpäev: täpselt kolm kuud tagasi saabusin ma Helsingist lennukiga Hamburgi, nägin esmakordselt oma enese silmaga Saksamaad. Ja üks sõber ütles mulle, et läheb aega kuskil umbkaudu kolm kuud, et saaks hakata midagi rääkima ning tõsi ta on, mingit väiksemat juttu juba suudan teha. Nüüd proovin ka alustada ühe saksakeelse raamatu lugemist, et veelgi parandada oma keeleoskust. Antud raamatuks on üks teos, mida lugesin aastaid tagasi põhikoolis ning mulle tohutult meeldis ning see võis olla ka üks esimestest raamatutest, mille lugemist ma tõeliselt nautisin - "Timm Thaler ehk müüdud naer" James Krüss. Saksa keeles on selle nimi "Timm Thaler oder Das verkaufte Lachen".

Hommikul käisin ikka kirikus. Olen võtnud eesmärgiks endale iga kord kirikus olles kellegi uuega tutvust teha, keda veel ei tunne. Ning just teha tutvust vanema generatsiooni inimestega, seda just seepärast, et kogudus võiks olla ühtne, mitte killustatud.

Jõudsin tagasi koju kui kell oli natuke kaksteist läbi päeval. Teised sõid alles hommikusööki ning tuletasime meelde päeva, kui saabusin ning et olime söönud sel päeval hommikusööki paar tundi varem kui täna. Sel päeval kui ma saabusin oli aga laupäev, mitte pühapäev.

Tänase päeva puhul ning üldse pühapäeva puhul tegin ma kräsupea kooki. See oli minu esimene isetehtud kräsupea:

Tegin seda antud retsepti järgi: http://aniitram.blogspot.de/2010/07/krasupea-kook.html

Kuna koguseliselt tundus kook retsepti järgi jube suur, siis tegin antud kogusest pool, sellegipoolest tuli kooki piisavalt suurel hulgal. Teise erinevusena lisasin kräsupea sisse kirsid, kook tundus muidu olevat kuidagi liiga tühi. Kirsside panek osutuski väga heaks mõtteks, andis juurde mahlasust, mu pere igal juhul kiitis. Ma jäin ka koogiga rahule, täitsa mõnus tuli :).

Muidugi käisin ka ujumas:

Hiljem õhtul organiseerisin natuke oma paberimajandust, tegin korralikud kaustikud iga õppeaine jaoks, et valitseks kord ning paberid pole igal pool laiali.

 

Õppisin ka õhtul oma geograafia kontrolltööks, mis mind järgmisel päeval pidi ees ootama. 

Esmaspäev 17. november - 3 kuud ujumist Borgstedi kanalis. 

Kolm kuud peaaegu järjestikust ujumist, mul jäi vahele 9 päeva siis, kui käisime sügisvaheajal väiksel Saksamaa ringreisil ning vahele jäi mul ka üks päev eelmise nädala laupäeval. Niiet kokku 10 päeva on vahelejäänud, aga pole hullu.

Täna oli koolis siis geograafia töö, väga midagi ei osanud siiski :). Aga ei ole samuti hullu, järgmisel korral juba paremini, nii lihtne see ongi. Ei tasu liigelt ühele hindele kontsentreeruda. Täna püüdsin teha seda kontrolltööd saksa keeles. Mõtlesin, et mis kasu sellest on, kui nüüd õpin selle matrjali selgeks inglise keeles, kui paari nädala pärast on see antud materjal juba jälle meelest läinud ning mina sealjuures isegi saksa keelt ei õppinud - mõttetus. Seepärast proovingi teha kontrolltöid ka nüüd saksa keeles, eks ma vaikselt vähemalt proovin alustada nii.

Käisin ka täna trennis ja õhtul tulin koju ja olin niisama.

Vot, kiire kokkuvõte päevast.

Aga nüüd lähen magama ja eks peatse jällekirjutamiseni!

#Gott ist gut!

Eduard

XCV & XCVI päev - hea reede enne laupäeva, filmiöö ning ...

... ning siis laupäeva hommikul üks hea karastav, kuid mõnus ujumine :)

Reede on kohta öeldakse alati, et see on hea päev. Enamasti seepärast, kuna peale reedest tööpäeva hakkab nädalavahetus. Peale kooli käisin ma reedel ujumas...

... iga päevaga läheb aina varem pimedaks. Aga ujuma peab ikka minema. Peale ujumist läksin trenni. Kusjuures paar päeva tagasi jäin mõtlema oma treeningute üle siin Saksamaal. Tegelikult olen mõelnud juba paar nädalat selle kõige üle. Lugesin läbi raamatu "Kümnevõistlus". Olin seda enne ka juba lugenud, kuid vajasin mõndade asjadega seoses meeldetuletamist. Ja kuhu ma siis oma mõttelõngaga lõppude lõpuks jõudsin? Jõudsin sinnamaale, et hetkel tahan siiski teha trenni nii palju kui võimalik ning muidugi esmalt saada oma põlved täielikult korda (selle tarbeks plaanin minna lähinädalate jooksul ka arsti juurde). Mõtlesin, et tahaks teha nii palju trenni ja pühenduda nii, et enam rohkem pühenduda poleks võimalik, või noh, kuskil sealkandis, sest kool ja kõik muu segab ka seda pühendumist ja võtmast maksimumi. Aga mõtlesingi, et teen nii palju endast sõltuvalt kui võimalik: näiteks on mul nüüd toitumiskava, mille järgi tean, mida ja millal pean sööma, proovin iga päev vähemalt 8 tundi unetunde kirja saada, muidugi treenin 5 korda nädalas, hetkel põlve pärast rohkem ei treenigi, kuid ootan arstilt korraldusi, et mida peaksin ette võtma. Ja siis, aasta lõpuks või mingi aja möödudes saab näha, kas on olnud sellest kõigest kasu või on see olnud mahavisatud aeg. Aga nagu asjadega on, aeg-ajalt on kõigil meil vajadus tõestada midagi, kas siis endale, kellelegi teisele, Jumalale?

Spordist võib õppida palju, eelkõige pühendumist ja distsipliini. Ja seda pühendumist siis rakendada ellu, suhtes Jumalaga.

Aga, sel reedel, peale trenni läksin noortekale, peale mida, otsustasime paar sõbraga vaadata veel filmi ning see muutuski filmiööks. 

 See on meie noorteka ruum :)

Ööbisin sõbra juures, sest kuna kell oli 4:50 ning mul polnud väga tahtmist ~20-30 minutit rattaga koju sõita. Hommikul sõime sõpradega koos hommikusööki, üks sõpradest oli hommikul pagarikojast läbi käinud ning toonud värskeid saiu :)

Ja pärast hommikusööki ja jutuajamist otsustasin lõpuks koju minna ning teel koju otsustasin ka ujumas ära käia:

Peale ujumist läksin siis lõpuks koju. Rääkisime Eva, Thomase ja Katriniga juttu. Peale seda harjutasin kitarri päris pikalt. Õhtul sõime koos õhtust, peale seda tegin oma elu esimese kräsupea, mis seisab hetkel külmikus ning ma loodan, et see on tuli hästi välja, kuigi jah, ega ei tea :D. Eks homme saab proovida ning võin teile siia pildi ka sellest kräsupeast panna.

Aga seniks Gute Nacht und Süße Träume!

Eduard

XCIV päev - hea päev, et saada kirja tädilt

"Oi hea, kui hea on neljapäev. Jumal teab, kes kunas homset näeb." - Tanel Padar & The Sun, "Neljapäev"

Proovin siin ikka seda saksa täpsust arendada. Hommikuti ärkan pisut varem, et saaksin kõikide toimetustega ikka õigeaegselt valmis. Tuba proovin nüüd hoida korras ning mõtlesin enda jaoks sellise põhimõtte, et minu tuba võiks olla alati väljanägemiselt kena ning kui peaks tulema keegi võõras mistahes ajahetkel minu tuppa, siis ei pea ma tundma häbi korralageduse pärast. Proovin olla korralik ja punktuaalne ka ajakasutuses ning kooli ja trenni jõudes, seega ei anna maad hilinemistele. 

Täna sain ka väga mõnusa postkaardi oma tädilt. Nii tore oli lugeda ka nende pere tegemistest ning seda paber kirjakandjal :)

Hommikul nagu ikka oli kool. Täna on see päev, kus mul on kaks korda päevas vene keele tunde ehk siis kokkuvõttes neli akadeemilist tundi (kuigi täna jäi üks vene keele tund ära, kuna õpetajal oli mingisugune konverents, kuhu pidi minema). Samuti käisin tänase päeva jooksul 2 korda ujumas. Esimene kord ujulas 45 minutit, teisel korral Borgstedti kanalis paar sekundit ujumist ning ka pisut seismist (seega kuulub see rohkem vette kastmise kategooriasse):)

Enne ujumist sõin muidugi ka lõunasööki ning see oli umbes 3 tundi enne trenni algust. Aga ma ütlesin küll endale, et see on küll viimane kord, kus enne trenni nii palju söön. Edaspidi proovin lõunasöögi kogust vähendada, sest enne trenni oli kõht ikka täis, mitte nii täis, et halb oleks olnud, kuid mõtlesin endamisi, et pole vaja nii palju süüa. Aga eks mõmmi peab valmistuma talvehooajaks :D.

See oli siis minu väike mõttekäik. Trenn oli väga mõnus. Peale trenni on aga muidugi veelgi mõnusam.

Vot nüüd õpin kähku homseks inglise keele sõnade tööks (ma pean õppima nii saksakeelsed sõnad, kui inglisekeelsed, see teeb asja pisut raskemaks).

Ja võibolla lähen teen väikese tassi kama endale allkorrusel.

Aga bis Morgen und Gute Nacht!

Gott ist gut!

Eduard

XCII & XCIII päev - head päevad, et teha trenni

TRENN, TRENN ja peale seda teeme veel natuke TRENNI...

Aga ärge saage valesti aru: mulle meeldib trenni teha, pingutada ning pärast trenni puhata, minna duši alla, õhtul minna magama tundega, et täna tegin ühe korraliku füüsilise pingutuse. Ja see tunne maksab kõik. Ja muidugi on trennis raske. Täna avastasin, et teen hetkel 5 korda nädalas rasket keretrenni. Sel hetkel, kui pead pingutama ning tead, et antud harjutusele järgneb veel viis harjutust ning siis veel niimoodi paar ringi. Teine variant on see, et pingutad nii, et ei teagi, millal nüüd lõpp tuleb, et millal treener kord ütleb, et aitab küll. Aga pingutad ikkagi, tihtipeale ainult tahtejõuga ning ise imestades, kuidas iga kord suudad püsti hüpata ja jälle teha kätekõverdusi ja siis jälle hüpata. 

Aga samal ajal kui neid harjutusi teen ja kui on ikka väga raske ning tunned, et igal hetkel lõpetad ning ütled treenerile, et ei suuda enam ja võtad puhkuse välja, siis mõtlen, et see raskus ja valu on kõik ainult hetkeline. Ühel hetkel, varem või hiljem, see valu ja raskus lõppeb - see on ainult hetkeline.

Nõnda on ka meie elu siin maa peal ainult hetkeline, ühel hetkel me näeme kõik surma, see on paratamatu. Aga niisamuti, nagu teades, et harjutuse lõppedes ei sure sa mitte nendesse raskustesse, nõnda on ka peale seda maapealset elu ootamas meid koht Jumala juures.

"Sest kehalisest harjutamisest on vähe kasu, aga jumalakartus on kasulik kõigeks ning sellel on praeguse ja tulevase elu tõotus" 1. Timoteosele 4:8

Ja ma ütlen seda kui sportlane, mitte kui keegi, kes pole kunagi raskeid harjutusi näinud ega tea mis on õige kehaline pingutus. Aga nagu ma ütlen, treenida on küll kasulik, see kasvatab distsipliini, kuid lõppude lõpuks pole sellest siiski piisavalt kasu. Kui sa sured, kas see trenn siis sind päästab?

Aga viimastel päevadel olen ka käinud muidugi koolis, kus on alati tore, mõnikord ka igavam, kui siiski olen igati tänulik kõige selle eest.

Ja muidugi, kuidas me saaksimegi unustada ujumist:

Täna käisin ka kodugrupis: sõime rääkisime, lugesime Piiblit, palvetasime.

Aga homme on juba neljapäev.

Kell on 22:56 ja mina lähen magama, et saaks ikka 8 tundi magada :)

Gott ist gut!

Gute Nacht!

Eduard

XCI päev - hea päev, esmaspäev - 6 nädalat veel

Nädal algas jälle peale...

Ega pole midagi uut päikese all, nõndasamuti pole ak midagi uut koolis. Küll aga tegin eile õhtul kokkuleppe Eva ja Thomasega, et sellel nädalal proovime rääkida ainult saksa keeles ja mitte kasutada inglise keelt. Nõnda proovin ka koolis teha. Tihtipeale on üsna lihtne minna inglise keele peale üle, kui ei vaevu pingutama midagi saksa keeles seletada.

Peale kooli käisin jällegi ujumas korraks, väga mõnus oli :)

Tõestusmaterjal peab ka ikka olema, et käisin täna ujumas :)

Õhtul käisin trennis, tulin koju, rääkisin skypes oma vanematega, samal ajal õhtusööki süües. Aga nüüd magama. Tundub, et täna öösel saan rohkem unetunde kui tavaliselt ;)

Gute Nacht!

Eduard