LXII & LXIII päev - hea aeg, et ületada nii mitmeski mõttes piire

Kuna eile õhtul polnud jaksu enam kirjutada, seega otsustasin kirjutada täna mõlemast päevast.

16. oktoober: Läksin magama kell 02:20 ja tõusin jälle üles kell 04:15 ...

Jah nii algas minu päev, kell 06:06 väljus rong suunaga Berliin-Frankfurt am main. Frankfurdis oli meil aega 40 minutit.

Teel Frankfurti oli näha, et maapind läheb aina künklikumaks:

Saabumine Frankfurti:

Sõitsime veel rongiga ja tegime veel ühe peatuse. Rongiga sõites võis näha, kuidas vaikselt hakkasid künkad ja mäed kerkima:

Kell 14:06 jõudsimegi Merzigi, kus meile tuli vastu meie tädi (sain endale ühe tädi juurde :) ) ja seejärel läksimegi tema koju. Sõime ja rääkisime juttu. Hea on see, et tädi ja tädi mees kumbki inglise keelt ei räägi, seega pean ise saksa keeles punnima. Hiljem läksime trenni. Kirjutasin Onoorte Facebooki lehele sellest kõigest ka pisikese kireleduse, mille ma ka nüüd siia kopeerin:

Tere!

Minu nimi on Eduard Ülevain. Võimalik, et te pole mind ammu näinud, võimalik, et te pole mind kunagi näinud. Selle kõige põhjuseks võib olla asjaolu, et veedan praegu aastat Saksamaal.

Täna hommikul kell 01:31 otsustasin, et julgus on tõesti YOLO ning ma võtan kõik selle kuu väljakutsed vastu ning asun neid täitma (http://onoored.ee/valjakutsed/). Kuid juba tekkisid mõned probleemid seoses väljakutsetega, kuna tundus, et neid ei saa ma kuidagi täita. Eriti imelik tundus mulle 4. väljakutse - "Avarda oma füüsilisi piire", kus käsk oli "Pane enda keha proovile, ületa oma füüsilisi piire, saa adrenaliini". Nimelt olen ma sportlane ja tegelenud kergejõustikuga juba 9 aastat, mis teeb uute füüsiliselt raskete väljakutsete leidmise pisut raskemaks. Veel raskemaks teeb kogu uloo asjaolu, et olen hetkel oma "tädi" juures Merzigis ning kaugel oma tegelikust elamiskohast. Nõnda kuidas siis seda teha???

Võin öelda, et täna on mul olnud tõesti üks parim päev siin Saksamaal oldud ajast. Juhtus nii, et kuna täditütar töötab jõusaalis, siis läksimegi täna sinna. Olin valmis selliseks mõnusaks, lõõgastavaks treeninguks. Aga mis ma tegelikult sain?

Soojenduseks 30 min jooksu, seejärel 1 h intensiivset Bodypumpi ning seejärel 1 h spinningut. Ma olen üldiselt heas vormis ning treenitud, aga kui peale Bodypumpi oli vaja teha spinningut, siis mõtlesin pidevalt, et kohe-kohe lahkun. Nii rasket treeningut pole ma teinud ikka väga tükk aega. Ja autasuks ... mõnus kuum saun, kus ma siin Saksamaal sain esimest korda käia.

Mis ma tahan öelda, on see, et Jumal loob võimalusi! ÄRge muretsege, küll neid tekib, mina enam väljakutsete tekkimisele ei muretse, aga rohkem, kuidas neid vastu võtta.

Andke Jumalale au!

Mina olen Eduard Ülevain ja see oli minu tunnistus väljakutsest 4.Avarda oma füüsilisi piire.

Tulime tagasi koju, sõime pisut õhtust ning läksime magama.

17. oktoober - Hommikul ikka ujuma...

Hommikul läksin ujuma, aga sel korral ujulasse:

Peale ujumist tulime koju, sõime koos lõunat. Peale seda läksime Merzigi kesklinna sisseoste tegema: ostsin endale ka uued musta värvi kingad. 

Jaa, ega ma rohkem väga ei kirjutagi, sest olen juba üsna väsinud ning sulg ega ka mõte ei jookse enam väga hästi. Ütlen veel niipalju, et peale poodlemist sõitsime veel pisut siin autoga ringi, sõitsime Merzigist välja, käisime vaatamas nii mõndagi ilusat kohta. Ja tagatipuks käisime nii korraks ära ka Prantsusmaal ja Luksemburgis. Ütlen igaks juhuks, et keegi nüüd segadusse ei satuks, et Luksemburgi ja Prantsusmaa piir asub Merzigist umbes 8 km kaugusel ning Luksemburgi linna asub siit umbes 30-50 km kaugusel (enam ei mäleta palju see nüüd täpselt oligi)

Aga et pilt ütleb rohkem kui sõnad, siis panen siis paar pilti.

Vaade tädi kodu aknast 

 Merzigi linn

  Merzigi linn

  Merzigi linn

  Saarschleife

  Saarschleife

 Saarschleife

 Jõuame vist Luksemburgi

 See seal kõrgel mäe otsas, kui näete, siis see on Chateau de Malbrouck

Nädalavahetuseks lubas ilmateade +21 ja pühapäeval kuni +22 kraadi. Loodame parimat. Siiani olen kogu aeg käinud T-särgiga ringi. 

#Gott ist gut!

Olge ikka mõnusad ja tänulikud!

Mina vähemalt olen tänulik...

Eduard

LXI päev - hea päev, et teha üks pikk muuseumiskäik

Päev algas üle mitme päeva taaskord korraliku hommikusöögiga...

Mõnus saksa hommikusöök, kus laual oli lisaks mitmele saiakuklile, crossantile ja juustule ja singile ja kurgile ja ... ka ilma kooreta keedetud muna. Sinna kõrvale jõin ühe hea tassi musta kohvi ... tegelikult jõin kohe kaks, millest ma teist nautisin veel ka natuke aega peale hommikusöögi lõppu.

Puhkasime pisut ning läksime linna peale. Kell oli 13:30 kui jõudsime sellise huvitava kohe ette nagu Deutsches Historisches Museum. Olime Evaga kahekesi ning saime teada, et kuna oleme alaealised, siis meie käest pileti eest raha ei küsitagi - vot kus lops, hea uudis! :)

Hommikul leppisime Evaga kokku, et kuna oleme juba kaks päeva järjest terve päeva mööda tänavaid kõndinud, siis otsustasime täna võtta rahulikumalt. Lõpptulemus oli ikkagi see, et kõndisime hoopis muuseumis püstijalu neli ja pool tundi. Aga kokkuleppest pidasime kinni, sest tänaval me tõesti täna niipalju ei kõndinud.

Aga pilte tegin ma täna kokku 133. 

POTSDAM GIANTS 

 ANTI-AIRCRAFT CANNON

Peale muuseumikülastust, kui kell oli saanud 18:00 ja meid muuseumist välja visati, tuli meile vastu Stefan, kellega koos läksime edasi poodi, et natuke ringi vaadata ja vajaduse korral ka midagi osta. Ma midagi otseselt vajalikku, piisavalt hea hinnaga vms ei leidnud. Aga samal ajal käis Stefan toidupoes ning ostis kõike vajalikku, kuna täna otsustasime üle pika aja õhtust mitte väljas süüa.

Läksime U-baniga (metrooga) siis Stefani juurde ning tegime kõik koos ühiselt süüa ning hiljem nautisime oma meistriteost. Peab ütlema, et pigem Stefani meistriteost, kuna meie Evaga aitasime ainult salatit hakkida. Toit maitses väga hää ning kõht sai ilusti täis.

Ja siis otsustasin oma päeva ilusti kokku võtta, rääkida paari sõbraga Facebooki vahendusel juttu ning jah, olla oma mõtetega, lugeda Piiblit.

Homme ehk siis täna pean väljuma kodust kell 5:00, kuna kell 6:05 läheb juba rong Merzigi poole. 

Seepärast ma palju enam ei patra, ütlen aga seda, et oli kihvt päev. 

Lõpetuseks üks mõte, millele te võiksite ka ehk mõelda:

 Aga mõni võib öelda: „Sinul on usk, aga minul on teod.”

Näita mulle oma usku lahus tegudest ja mina näitan
sulle usku oma tegudega. 
 Sina usud, et Jumal on üksainus. Seda sa teed hästi, ka
kurjad vaimud usuvad seda ja värisevad hirmust. 

                                                                    Jk 2:18-19

Gute Nacht!

Eduard

LX päev - I LOVE BERLIN

Mõne päevaga õpid Beriini juba natuke tundma ka...

Tänane päev kooses põhiliselt kõndimisest, Berliini eluolu nautimisest ja niisama olemisest.

Hommik algas vaikselt. Juba mitu päeva oleme hommikusöögi kuidagi vahele jätnud ning alustanud päeva umbes kella 12 paiku brunchiga (hommikusöögi ja lõunasöögi vahepealne söögikord). Täna oli selleks aasia toit:

Juba eile tekkis isu sõõrikute (donutside) järele, kuid täna otsustasime siis minna neid ostma. Maitsesid väga hästi ning võiks isegi süüa neid tihhemini :D ...

Põhiliselt käisime niisama ringi, avastasime, et second-hand poed on siin väga kallid ning poes müüdav on sama kallis kui igal pooll mujalgi, võibolla isegi natuke kallim. Aga ringijalutades võib kohata teepeal palju vanema põlvkonna Põrnikaid (Volksvagen Beetle) ning veel palju kenasid autosid:

Teepeale jäi veel ka palju muud:

Esimene valgusfoor Saksamaal

Õhtul käisime veel ühes väga mõnusas Aafrika restoranis. Toit oli vägagi maitsev ning jäin ülimalt rahul. Nüüd siis jõudsime Stefani juurde, kus täna siis ööbime. 

Teised, Eva ja Stefan juba siin magavad, ma peaks ka vist neist eeskuju võtma...

Gute Nacht, süße Träume!

Eduard

LIX päev - hea päev, et näha elu Berliinis

Hommikul tegime enda jaoks plaani, mida näha, kuhu minna jne..

Hommikul lugesin pisut Piiblit, mõtlesin. Seejärel tegime Evaga plaane, mida võiks teha tänase päeva jooksul: kuhu võiks minna, mida külastada, mida näha. Plaanid aga plaanideks, sest kokkuvõttes võidab tihti spontaansus. Nõnda ka täna. Käisime kõigepealt söömas ning siis suundusime Grunewaldi poole. Seal pidavat olema suur mets. Aga kukkus välja nii, et enamus osa päevas lihtsalt jalutasime ringi, nii Grunewaldis ning hiljem ka Charlottenburgis. Seetõttu oligi täna lihtsalt üks hea, päev, kus näha Berliini eluolu.

Käisime ka lõpuks endise Berliini müüri "Surma piirkonnas".

Jaa nägime täna üpriski palju:

Videod on mitmeski mõttes väga illustreerivad ja samuti ka pildid, seega üritan need siia toimetada homme (14. oktoobri) hommikupoolikul. Hetkel on mul internet vist pisut aeglane.

Jaa, õhtul läksime Hannahi ja Evaga ühte väga mõnusasse söögikohta, kus tellisime kõik Falafelit, mis maitses ka väga hästi.

 Siis tulime koju ja siin ma olen. Nüüd magama, on olnud väsitav päev ja unetunnid tulevad ainult kasuks :)

Eduard

LVIII päev - hea päev Berliinis

Täna läskime rongiga Kielist Berliini...

Ärkasin varahommikul kell 5:50, üllataval kombel olin väga väljapuhanud olemisega. Hommikune Kakao, piiblilugemine ja pesiskäik


S6itsime rongiga esmalt Hamburgi, kus vahetasime rongi, millega s6itsime edasi Berliini. Panime Oma pagasi Hannahi juurde ning asusime teele.


Tänase päeva jooksul tegin ohtralt pilte ning siia panen ainult m6ned, kui teil Peaks olema soovi veel pilte näha, siis v6ite seda mulle öelda, kas Skype vahendusel, meili teel, facebookis v6i kuidas tahes.


Tutvusin esimest korda oma "venna" Stefaniga, kellega koos veetsime enamus osa tänasest päevast ning kes oli mulle otsekui giidiks. N6nda tutvusin paljude kuulsate Berliini ehitistega, sealhulgas parlamendihoone, Berliini värav, Berliini müüri jäänused jne.


Jalutasime Oma umbes 5 tundi, peale mida otsustasime end turgutada värskendava joogiga, minu puhul oli selleks kuum Kakao. Pärast läksime Evaga tagasi Hannahi juurde ning jätsime hüvasti Stefaniga, kes pidi s6itma Hamburgi.


Aga mis siis veel paremat saaks olla, kui 6htune jalutuskäik Berliini tänavatel, m6nus jäätis sinna k6rvale ja siis üks kinokülastus.


Jaa, aga k6ik algas siiski söömisega:




jah, algas küll, aga hetkel on mul siin internetiühendusega probleeme ning mul ei ole hetkel v6imalik teie ette täna jäädvustaud pilte tuua, v6ibolla ehk homme.


Seniks kuulmiseni! ;)



#Gott ist gutt!


Eduard

LVII päev - hea päev Kielis

Laupäev ja esimene päev vaheaega...

Täna magasin jah hästi, nagu ka mainisin eelmises postituses, ja nägin väga tegevusrohket unenägu.

Unenägu: Ma olin miskipärast liitunud kaitseväega ning minust oli saanud sõjaväelane, võibolla olin lihtsalt ajateenistuses, aga see pole tähtis. Ühesõnaga kandsin kombekohaselt vormi. Kõndsin tänaval ringi ja kogesin inimeste poolt palju austust. Seal samas tänaval kohtasin ka oma vana klassivenda ja väga head sõpra Kristianit. Rääksime pisut juttu ja viisime end teineteise tegemistega kurssi. Järgmisel hetkel olin juba kuskil mujal ning sain teada, et mu kaks õde, kes sõidavad pikemaks ajaks kaugele maale, otsustasid ära sõita juba nädala pärast. 

Kuna olin veetnud tükk aega Eestis, siis oli mul aeg minna tagasi Saksamaale. Miskipärast olin otsustanud seda teha mitte lennukiga vaid laevaga. Kõige imelikum oli, et algul pidin minema sellise pisikese põhimõtteliselt ühe inimese paadiga. Minu seljataga seilasid sarnase väikse paadiga minu tädi ja minu vanaema, nemad otsustasid minna Aafrikasse. Kuigi peab ütlema, et paadiga, isegi laevaga, on see päris pikk teekond.

Aga täna alustasin oma vaheaega pisut teistmoodi kui tavalist nädalavahetust. Läksin küll ujuma, aga otsustasin sinna minna joostes ning mitte rattaga.

Ja peale ujumist...

See on pilt rahulolekust, sest elul pole väga vigagi, kui oled 17, oled Saksamaal ning käid laupäeva hommikul ujumas :)

Läksin koju, tegin endale kähku ühe pudru ja sättisime miekule. 

Kielis käisime ringi nii mitmelgi pool. Käisime korra läbi ostukesusest, sõitsime läbi linna...

Mis ma ikka räägin siin, kõige parema kirjelduse annavad ju ika pildid. Siin on mõned nendest:

 Tõi silme ette mõned mälestused. Hiljem nägin ka poes sellist suurt pudelit.

Seda leidub vast igal pool... 

Siin toimus 1972. aasta olümpiamängude purjeregatt 

Siia süüdati olümpiatuli 

Tõesti oli tunne, nagu oleks Pirita Topis :D 

Hijem läksime Anne ja Cristiani juurde, sõime, puhkasime, vaatasime telekat. Minu jaoks on siin Saksamaal ka teleka vaatamine õppimine ja sealjuures väga hea õppimisviis, sest saksa saadetel, filmidel, seriaalidel on kõigil sünkroontõlge. Täna vaatasin ka ühte minu lemmikut "Die Simpsons". 

Vaatasin ka uudiseid ning hiljem vaatasime koos Saksa-Poola jalgpallimängu, mille Saksamaa ülatuslikult 2:0 kaotas.

Aga homme Berliini. Hoiame sidet...

Gute Nacht!

Eduard