VII päev - hea päev, et minna Kieli

Täitsa tegus päev ju...

Täna algas päev vägagi mõnusalt. Nägin unes nii mõndagi ägedat unenägu. Viimases unenäos panin ma kokku meeskonna viiest tugevast tüübist, pluss siis mina, ning me tahtsime viist kedagi kinni püüda vms. Igatahes mäletan, et sõitsin mootorrattaga. Vahva uni oli :) Ja siis kell 9.00 helises mul äratuskell, milel ma muidugi kinni panin. Kell 9.30 koputas Eva juba minu toa uksele ning seejärel seisis mu voodi ees juba. Ma vastasin talle, et olingi just üles ärkamas ja end sättimas. Ta muidugi naeris selle peale :)

Olin täna seega väga kärmelt riides ning kohe ka õues, kus ootas mind mu kallis jalgratas (ma pole kindel, kas olen kunagi nii kiirelt end voodist välja ajanud ja riidesse pannud ning seejärel ratta selga istunud - nagu sõjaväes :) ). Sellest kõigest otsustasin ma teha väikese videoklipi, et te ka näeksite, missugune näeb välja minu teekond hommikul minu majast ujumiskohani. Siin see on:

Peale ujumist sõime kodus hommikusööki, milleks oli mannapuder, ning ma jõin ka veel chaid. Kell 11.27 väljus Rendsburgist rong Kieli suunas. Rendsburgi rongijaama läksime me ratastega, selleks kulus ~20min.

Kielis põhiliselt vaatasime niisama linnas ringi, käisime riideid ostmas, mul oli vaja pükse ning veel soojemat sügisjakki. Vahepeal käisime ka Kielis söömas. 

Ja nagu turistid ikka, siis tegin ka paar pilti:

Aga jah, kõige lõpuks, ma polnud ka kunagi käinud Burger Kingis:

Aga ma ütlen Teile, et mida erilist sellest söögikohas polnud ning järgmisel korral ma pigem sinna ei läheks. Üldjuhul mulle just sellised burgerisöögikohad ei istu.

Sõitsime tagasi Rendsburgi poole 17.01 rongiga ning Rendsburgist seejärel ratastega Borgstedti. Käisime ka vaatamas korra ühte staadionit Borgstedtist 2,6 km kaugusel, kuid tundub, et kas seal on hooaeg juba lõppenud, kuigi nägin üsna mitmeid spordinoori staadioni kõrvalt tulemas. Kas nad siiski staadionil treenisid? Ma miskipärast arvan, et mitte. 

Jõudsime koju, ka Karin jõudis peale töönädalat lõpuks Hamburgist koju. Sõime siis maisi ja tundsime kõigest mõnu. Hiljem lugesin enda toas veidi Piiblit ja lõõgastusin. 

Kuna tundsin, et viimastel päevadel on päris palju söödud, siis otsustasin minna jooksma üheks tunnikeseks. Alustasin jooksmist kell 20.48, kui juba oli hämar. Kui olin jooksnud 52 min, otsustasin minna ujuma, kuna olin jõudnud tagasi kanali juurde. Ujusin veidi ning kokku olin vees ~15 min. Väga mõnus oli. Seejärel jooksin veel 8 min koju. Aga ma ütlen, et mu põlv on veel suhteliselt kehv, niiet jooksin läbi valu, väga aeglaselt joostes polnud väga vigagi. Aga ma siiski arvan, et ma niipea jälle ei jookse. Pigem teen kodus kerelihaste harjutusi. Põlv vajab aga veel taastust ja puhkust. Ujumine teeb aga ainult head. Ma loodan hakata korralikumalt tegema trenni võibolla septembri keskpaigast.

Ega muud polnudki täna. Aa...ainult üks huvitav mõte veel õhtu lõpetuseks. Ma ärgitan teid, kes te loete ning ka oma lähikondlasi tegema head inimestele, nii tuttavatele, kuid miks ka mitte võõrastele.

Ärgem tüdigem head tehes, küll me omal ajal ka lõikame, kui me enne ära ei nõrke!

                                   Gl.6:9

Eduard