Esimene koolipäev õppeaastal 2014/2015...
Ikka algab iga hommik hommikuse ujumisega. Aga kõigepealt räägin, mida ma unes nägin, midagi huvitavat jällegi. Kõigepealt nägin unes, et olin treeninglaagris, kuid millegipärast oli mu treener pisut kuri. Ma ei teadnudki miks. Siis ma olin seal vist natuke, õieti ei mäletagi, mis seal toimus, ma mäletan ainult, et just olime äsja jõudnud laagrisse. Igatahes tulin vist seal tulema, kuna ei meeldinud mulle vast, et mu treener oli kuri. Ja ma pidin sõitma Saksamaale :D, nagu ka eelmises unenäos. Ma olin kodus ning polnud kohvrit õigupoolest veel kooski, kuid pidin jua lahkuma. Nõnda siis võtsin treeningkoti, millega ka laagris olin. See oli suur Lennuk ning see oli tulnud spetsiaalselt minu maja ette, Kuristiku tänavale ning antud lennuk oli selline vanaaegne suur propeller-kaubalennuk. Ma olin jäänud oma asjaajamaistega hilja peale, nagu ikka :D, ning kuna oleksin muidu hiljaks jäänud, siis tuli Lennuk mulle maja ette järgi. Aga ikka ei suutnud ma oma asju korda seada ning nii palju oli korraga teha. Mu isa tuli mind mitu korda kutsuma, et ma tuleksin juba lennukile. Aga ma olin juba paanikas, vaatasin aknast, et lennuk pani juba mootori käima ning hakkas juba hoogu sisse võtma...siis ma mõtlesin küll, et tore on, lasen lihtsalt raha tuulde sellega, et raiskan lennupileti ära. Õnneks jooksin käbe uksest välja ja napilt jõudsin.
Fiuhh...see läks küll napilt! :D
Aga hommikul kell 7.00 läksime ujuma, unise olekuga nagu me olime. Seekord ei ujunud pikalt, pisut külm oli. Aga nagu hüppasin vette, kogu uni ja väsimus oli korraga läinud ... SUPER!
Aga hommikune Piiblilugemine, duši all käik, söögipalve, söök, ja siis käbe riidesse ning rattaga kooli.
Huvitav on see, et siin on eraldi parkla ratastele, mis on muidugi puupüsti täis, kuna väga paljud tulevad kooli ratastega. Eks ma millalgi võib sellest pilti ka teha. Aga muidugi kui ma kooli sisenesin vaatasid paljud minu poole, mitte et minust paistaks välja, et olen vahetusõpilane, vaid ma olin lihtsalt natuke kõvasti rohkem viisakamalt riides kui teised. Isegi õpetajad polnud kohati nii riides. Aga sellegipoolest oli vöga toe olla kenasti riides - helesinine triiksärk, väga tumesinised püksid (kaugelt vaadates võibolla mustad), must ülikonna vest, must pintsak, sinakad-hallid kingad.
Avastasin koolis selle, et kui sa ei saa aru, millest õpetajad räägivad ning kui see tundub ühesuguse mulinana, siis võib kergesti hakata igav ning tulla uni peale. Aga ma muidugi arvan, et siitmaalt läheb kõik ainult ülesmäge.
Täna oli koolis 4 tundi, kahel simesel tunnil rääkis klassijuhataja, 3. tunnil rääkis õppealajuhataja ning viimane oli geograafia, mis alustas kohe täie õppetööga. Õpetaja on selline kihvt vanem härrasmees, kes tundub pigem olevat ülikooli õppejõud kui kooliõpetaja. Muidugi seal tunnis ma väga palju just ei müistnud, õige pisut. Siis aeg-ajalt saab Eva käest küsida jälle: " What's the topic right now?" :D :D
Peale kooli sõitsime uuesti rattaga koju. Kodus sõime riisi ja täidetud paprikat. Oli väga hea - sehr gut!
Siit võite ka nähe minu tunniplaani:
Peale sööki olin natuke niisama enda toas, tinistasin natuke kitarri. Aga mul pea natuke valutas ning siis ma heitsin pikali. Ma jäin magama ning magasin umbes 2 tundi ja ärkasin selle peale kui Eva tuli mind äratama, et me pidime lahkuma, kuna ma tahtsin minna vaatama üht treening kohta, Rendsburgis üks klubi, mille all ka Eva Judot teeb. Antud treening on aga siiski kergejõustik. Tõusin kõigele vaatamata üles ja istusin ratta selga.
Leidsime üles staadioni. Treener polnud veel kohal, aga treeningkaaslased olid juba kohal. Ajasime veidi juttu, aga õige pea tuli ka rattaga kohale treener. Minu üllatuseks on treener tegelikult venelane ning ma ise mõtlen, et võiks hakata temaga vene keeles rääkima, et harjutada ka seda keelt. Treener ise tundub väga arukas ning teab mida õpetab. Ta nimi on Johannes Raabe. Treeninggrupp on ka väga tore, niiet ei saa millegi üle kurta. Täna tegime ainult väikse soojenduse, natuke kuulijänni ja siis oda. Näitasin ka treenerile oma põlve. Ma usun, et see klubi on just õige. Neil staadioni kõrval on kuur, kus hoitakse spordivahendeid. Seal silmasin ka juba teibaid ning seda oli hea teada, et siin ka teivast saab harrastada. Kõik tundub olevat paigas.
Hetkel hakkan tegema 3 korda nädalas, ega põlve pärast rohkem vist ei tohikski. Ülejäänud päevadel teen ise kodus kerelihastele trenni.
Tagasiteel Rendsburgist, mis on 6 km kaugusel kus kus asub minu trenn, oli mul raskusi pisut õige suuna leidmisega. Õnneks nägin üht naist, kellelt teed küsida. Üpris naljakas oli koos käte ja jalgade ning oma vähese saksa keelega midagi selgeks teha. Õnneks oskas lõpuks naine mulle kõik ilusti ära seletada ning niipalju ma saan ikka aru, kui juhatatakse teed. Kõige suurem üllatus oli hoopis aga see, kui naine mult lõpuks kust ma pärit olen ning peale seda kui sai teada, et Eestist, siis küsis: "Вы говорите по-русски?"
Eks ma siis ka vastasin: "Чуть-чуть"
Siis ma mõistsin, tuleb ikka vene keel korralikult selgeks õppida. Äkki ongi sel aastal aga hea õppida selgeks nii saksa keel, kui ka treeneriga rääkides vene keel. Kes teab...
Jõudsin ilusti koju, see kuidas mul võtit polnud ning kuidas akna kaudu sisse tungisin/pääsesin, jäägu aga vihmaste ilmade korral jutusustamiseks :)
Ootustega homse suunas...
PS! Homme lähen ujuma alles peale kooli, kuna Eval hakkab kool enne kui mul ning ma ei viitsi nii vara üles ärgata!
Eduard
Leidsime üles staadioni. Treener polnud veel kohal, aga treeningkaaslased olid juba kohal. Ajasime veidi juttu, aga õige pea tuli ka rattaga kohale treener. Minu üllatuseks on treener tegelikult venelane ning ma ise mõtlen, et võiks hakata temaga vene keeles rääkima, et harjutada ka seda keelt. Treener ise tundub väga arukas ning teab mida õpetab. Ta nimi on Johannes Raabe. Treeninggrupp on ka väga tore, niiet ei saa millegi üle kurta. Täna tegime ainult väikse soojenduse, natuke kuulijänni ja siis oda. Näitasin ka treenerile oma põlve. Ma usun, et see klubi on just õige. Neil staadioni kõrval on kuur, kus hoitakse spordivahendeid. Seal silmasin ka juba teibaid ning seda oli hea teada, et siin ka teivast saab harrastada. Kõik tundub olevat paigas.
Hetkel hakkan tegema 3 korda nädalas, ega põlve pärast rohkem vist ei tohikski. Ülejäänud päevadel teen ise kodus kerelihastele trenni.
Tagasiteel Rendsburgist, mis on 6 km kaugusel kus kus asub minu trenn, oli mul raskusi pisut õige suuna leidmisega. Õnneks nägin üht naist, kellelt teed küsida. Üpris naljakas oli koos käte ja jalgade ning oma vähese saksa keelega midagi selgeks teha. Õnneks oskas lõpuks naine mulle kõik ilusti ära seletada ning niipalju ma saan ikka aru, kui juhatatakse teed. Kõige suurem üllatus oli hoopis aga see, kui naine mult lõpuks kust ma pärit olen ning peale seda kui sai teada, et Eestist, siis küsis: "Вы говорите по-русски?"
Eks ma siis ka vastasin: "Чуть-чуть"
Siis ma mõistsin, tuleb ikka vene keel korralikult selgeks õppida. Äkki ongi sel aastal aga hea õppida selgeks nii saksa keel, kui ka treeneriga rääkides vene keel. Kes teab...
Jõudsin ilusti koju, see kuidas mul võtit polnud ning kuidas akna kaudu sisse tungisin/pääsesin, jäägu aga vihmaste ilmade korral jutusustamiseks :)
Ootustega homse suunas...
PS! Homme lähen ujuma alles peale kooli, kuna Eval hakkab kool enne kui mul ning ma ei viitsi nii vara üles ärgata!
Eduard
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar