Hommikul oli ilm täitsa lubav...
Jah, lausa +22 kraadi, hiljem läks võibolla pisut jahedamaks ning päikest hakkasid varjama pilved.
Pikalt ei plaani ma kirjutada, homme kell 12 lahkume siit tädi juurest ning sõitame rongiga tagasi koju. Koju jõuame eeldatavasti alles umbes 22:30.
Aga igatahes, täna kõndisime jalgsi maha umbes 10 km.
Ja siis ... nägime tee ääres hoiatussilti, et teele võivad sattuda hundid, justnimelt sellised musta värvi, mis väga laialdaselt pole levinud.
No võttis natuke kõhedaks küll...
Aga ega meil valikut polnud, pidime aina edasi minema. Ja siis äkitselt märkasime endi kõrval ühte neist. Meie õnneks oli tara ees, millest ta läbi poleks pääsenud, või siiski ...
Ühtäkki oli neid juba mitu ning otsisid tarast väljapääsu ...
Asi läks tõsiseks, nägime kuju, mis andis tõestust, et tegemist on maa-alaga, kus elavadki hundid ning mida oleksime ehk pidanud märkama juba varem...
Panime kõvasti tempot juurde, et seal kibekiirelt välja saada. Jõudsime siis kohani, kus nägime silti:
Kuid mis selgus? Tegemist oli siiski vaid hundipargiga.
NB! Antud seiklusjutt võis olla pisut liialdatud Eduard Ülevainu poolt. Aga fotodel pole kasutatud photoshopi või muu programmi abi ning need on vastavuses reaalselt kogetud pildile.
Järgmiste seiklusteni.
Jumalaga!
Eduard
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar