XLVI päev - hea päev on tavaline päev

Tavaline päev - ka neid tuleb aeg-ajalt ette...

Hommikul ärkasin selle peale üles, et meeletult tugevalt sadas vihma ning see kostus läbi minu katuseakna. Kell oli siis 7:20. Jäin uuesti siis magama ning ärkasin äratuskella abil kell 8:00. Olin tõeliselt väljapuhanud, sest unetunde oli kogunenud tervelt üle kaheksa. Kui mina kooli pidin hakkama minema, oli ilm ära klaarinud ja oli soe, seega võisin ratta selga istuda särgiväel.

Esimene tund! Päris naljakas oli kogu see lugu. Minu jaoks pidi koolipäev algama bioloogiaga. Kohale jõudes oli uks lukus ning kedagi nähtaval polnud. Õnneks kohtasin mõndi tuttavaid, kes aitasid leida infot selle kohta, kus mu klass oli. Läks natuke aega mul, et jõuda õige klassiruumi ette, kuid kui olin päral, koputasin ning koheselt ka avati. Kui jõudsin sisse oli tund 5 minutit juba käinud. Tegemist oli ühe infotunniga, nagu see hiljem selgus, kus meile anti nõu, mis töö kasuks peale kooli lõpetamist otsustada. Aga kui olin uksest sisse astunud tuli antud meesõpetaja minu juurde, tema kehakeelest võis aru saada, et ta oli pahane, et hilinesin ning ta rääkis minuga saksa keeles (nii nagu peabki), teadmata, et mina seda keelt ei oska veel. Oskasin öelda vaid "schuldigung", mis tähendab "vabandust". Ruumisolijad hoidsid juba naeru tagasi, kuna teadsid, et mina saksa keelt ei oska, seega ei saa midagi vastu öelda. Kui õpetaja oli oma lühikese kõne lõpetanud, ütles Eva viimaks ka talle, et ma ei räägi saksa keelt. See oli eriskummaline hetk, õpetaja justkui sulas. Küsis minu käest inglise keeles, et kas peaksime ehk rääkima inglise keeles. Tunne oli justkui et õpetaja oleks taibanud, et olen keegi tähtis isik. Ta pakkus kohe kätt suruda, rääkis rõõmsal toonil minuga ja naeris. Mul oli päris lõbus.


Bioloogias sain eelmise tunnitöö hindeks "2-". Eestis öeldakse selle kohta, et kaks on kaks, kuid siin on teised lood.

Käisin täna ka jõusaalis natuke kerelihaseid tegemas. Kui ütlen tegelikult, et mulle väga ei meeldi üks jõutrenni teha. Kambaga või vähemalt kellegagi koos on huvitavam. Aga eks ma pean parema kava järgnevaks korraks välja mõtlema.

Peale trenni läksin ujuma ka. Kuna õhutemperatuur tundus täna soojem kui veetemperatuur, siis oli ujumine täna rohkem karastavam. Veest väljatulles oli ikka mõnus olla, pilt räägib enda eest:

 Õhtul küpsetas Thomas leiba ning õhtusöögiks sõimegi seda. Oli hästi mõnus.

Nüüd magama ära. Homme kolmapäev...

Eduard