Täna ehk mitte eile, vaid täna...
Sain täna teada, et kuna järgmisel nädalal on ajalootunnis kontrolltöö, siis pean ka seda kaasa tegema. Selleks pean aga hakkama õppima antud peatükke ning seda inglise keele ja töö kirjutan ka siis ühest nendest õpitud teemadest ning samuti seda inglise keeles. Kui ma nüüd päris aus olen, siis ma pole kuigi kindel, kui vajalik see mulle nüüd on. Ajaloo ning teadlikkuse mõttes jah, saan jällegi pisut targemaks. Saksa keele õppimise vaatavinklist, mitte nii väga vajalik, kuid saksa keele õppimine ongi ju minu peamine eesmärk. Muidugi parandan oma inglise keele oskusi ning jah, mis ma siin halan, ega see mööda külge mitte maha ei jookse. Lihtsalt olin pisut meeltesegaduses, kui sain teada, et mind ootab ees nii suur hulk tööd, mida pean siis iseseisvalt interneti vahendusel tegema. Ja kui ma ikka halan, et ei saa hakkama, siis ütlen vaid: "I will work harder!". See fraas võib olla ehk tuttav raamatust "Animal Farm", George Orwell.
Prantsuse keele tund oli täna väga mõnus, tegime tervelt mõlemad kaks tundi iseseisvat tööd. Tundsin, et see oli nüüd peaaegu esimene kord, kus reaalselt midagi õppisin, oli hea tunne.
Kodus tegime täna pitsat. Sõin natuke liiga palju, aga pitsa maitses niivõrd hää, et kuidagi hetkekski ei tahtnud oma taldrikut tühjana näha. Jaa, siis ma lasin pisut leiba luusse ning kui kell hakkas minu kahjuks käima ning lähenes aeg, mil pidanuks lahkuma kodust trenni, siis otsustasin veel käbe ujumas käia. Ujumine tegi natuke olemist kergemaks, aga õige natuke. Ujuda oli aga vägagi mõnus.
Pilt tundub natuke suvine ning eks ta meil natuke ongi nii. Täna oli õhutemperatuur +20 kraadi. Võin öelda ausalt, et pole kunagi nii hilisel kuupäeval peale suve ujumas käinud, välja arvatud saunast tulles, kuid see ei lähe mitte arvesse.
Läksin siis koju, vahetasin riided ning sõitsin trenni. Trenn oli väga produktiivne: tegin ketast ning ühte jõu-jooksuharjutust. Ketas lendas hästi, kuskil 40 meetri peale oli parim heide. Treener õpetab mulle järjest uusi nippe ja tehnikaparandusi, mida ma ise küll poleks suutnud näha. Niiet kõik sujub.
Põlv paraneb ka, on tunda, kuidas järjest rohkem saab sellega joosta. Tunne on hää!
Peale trenni läksin kodugruppi. Kodugrupp on selline kokkusaamine, kus kogunetakse mingil teatud päeval kellegi kodus (tegelikult võib see kokkusaamine leida aset ka kustahes mujal), süüakse ja juuakse pisut, räägitakse juttu, loetakse koos näiteks piiblit, arutatakse. Need, kes kogunevad on aga kristlased.
Aga kodugrupp oli päris kihvt, see toimus ühe abielupaari juures, kes olid kuskil umbes keskealised, kuskil 50-aastased vms. Aga täitsa mõnus kodugrupi formaat, kus on selline segarahvas, vanuseliselt. Lugesime piiblit, arutasime, palvetasime. Neil on päris huvitav moodus üksteise eest palvetades: iga kord kirjutavad oma palvesoovid üles ning palvetavad, järgmisel korral tuletatakse meelde, mille eest tol korral palvetati. Kodugrupist lahkusin alles siis, kui kell näitas 22 tundi ja 15 minutit päeva kestust.
Jõudsin koju, jagasime Thomase ja Evaga üksteise päeva muljeid. Mõnus perekondlik õhtupoolik köögis :)
Jaaa, eks ta nii kulgebki, homme on viimane koolipäev sel nädalal, sest reede on meil vaba päev...
Gute Nacht und süße Träume!
Eduard
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar