TÄNA...
Tänane päev möödus minu jaoks vaikselt ja rahulikult. Hommikul ma kooli ei läinud. Mul pea valutas, oli suur nohu ning jah, tundsin end kuidagi nõrgana. Magasin seejärel kuni kell poole üheni. Tõusin üles tegin endale brunchi ning olin selle söögikorra ajal aias. Ilm oli väga soe täna, võiks öelda, et vananaiste suvi. Olin võrkkiiges lugesin Piiblit. Kui Eva tuli koju, siis rääkisime pisut juttu ning läksime ujuma.
Vesi tundus täna külmem kui tavaliselt, võibolla seepärast, kuna õhutemperatuur oli nõnda soe.
Lõpetasin lõpuks selle hea raamatu meie presidendi kohta. Võibolla rammatu päris lõpus oleks tahtnud midagi natuke rohkemat lugeda, kui seal vaid kirjas oli. Aga sellegipoolest oli tegemist muidu he raamatuga.
Õhtul tegelesin oma arvuti puhastamisega mõningast pahavarast, tegin mitmeid restarte ja skänne.
Jajah! Aga õhtul veel sõime kõik koos, täna ja eile on meil külas olnud Thomase ja Eva isa, kes on muuseas väga muhe ja väga tore mees. Ta kutsus mind ka oktoobri lõpus Kielis peetavale tema 60. aasta juubelile. See teeb mulle ainult au.
Lugesin ka natuke uudiseid, et asjadega kursis olla. Kogu nende segaste aegade juures, mis hetkel maailmas toimub mõtlesin, et kas mitte rasketel aegadel ei otsi ja vaja inimesed Jumalat kõige rohkem? Või on lihtsalt kõik ununenud selle segase ning värvikireva maailma rüppes olles? Igapäevaselt kui elame, olles kas sportlased, kunstnikud, riigijuhid või kes iganes, peaksime endalt küsime lihtsa küsimuse: "Mida Jeesus teeks?" #WWJD
Tihtipeale on just sportlased kõige jumalakartlikuma, võibolla just seepärast, et neil tuleb päevast-päeva ette raskusi ning sõna otseses mõttes takistusi.Aga nende mõtetega ma ka lõpetan. Homme kooli, ujuma, trenni...
Gute Nacht!
Eduard
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar