XXXVIII päev - hea päev, et tunda, kuidas sügis läheneb

Jah, täna oli tunne, et ilm hakkab minema sügise moodi...

Hommikul sõites rattaga kooli poole tundsin, nagu oleks justkui Lõuna-Eestis treeninglaagris, sest hommikune tugev tuul tõi minu ninasõõrmetesse põldudel oleva sõnniku/väetise aroomi. Kohe tundsin end palju kodusemalt. 

Koolis üritan õppida võimalikult palju saksa keelt ning mulle tundub, et midagi hakkab vaikselt juba koitma. Midagi saan juba aru, midagi oskad juba saksa keeles öelda ka. 

Väga huvitav on koolis meil söögivahetund. Nimelt, kui tahad saada süüa, siis pead tunni lõppedes koheselt alla korrusele lippama, mida me Evaga ka tegime ning oli põhimõtteliselt esimesed, kes oma klassist lahkusid. Lugu on lihtsalt selles, et kuuldatavasti pole kellelegi võõras olukord, kui jõutakse sööklasse, kuid toit on kõik juba otsas.

Aga te oleksite pidanud vist minu imestust nägema, kui me jõudsime sööklasse ning vahetund oli just alanud, kuid järjekord oli juba ennekuulmatult pikk. 

Niisiis me seisime ... ja seisime ... ja seisime veel pisut ... vahpeal vaatad järjekorda, ning tohiks imestada, et järjekord ei liigu, kuna järjekorrast moodustavad suure osa algklassilapsed, kelledel läheb alati toidu tellimisega pisut rohkem aega.

Umbes kümme minutit olime seisnud, kui otsustasin pilti teha:

Seisime kokku umbes 15 minutit järjekorras. Mina sain veel viimase täidetud paprikakauna. Aga nagu öeldakse, järjekorras liiga kaua seisjale jäävad porgandid, vähemalt nii juhtus minu klassiõega, kes pidi nosima keedetud miniporgandeid tomatikastmes. Õnneks läks tal niigi hästi, et selle toidukorra eest ta maksma siiski ei pidanud.


Täna oli jah selline pisut tuulisem ilm, õhtutemperatuur +16 kraadi. Ei olnud täna väga tahtmist sinna ujuma minna, kohe ei kutsunud see vesi mind. Aga mis teha, ikka läksin. Kui natuke aega ujud, siis hakkab soe. Ja kui hakkasime tagasi kalda poole ujuma, siis pea veest välja tõstes avanes mõnus vaatepilt, kus päike otse näkku siras. Väga soe ja mõnus.

Peale ujumist sain ühe tunnikese puhata peale mida seadsin oma rattalenksu trenni poole. Trennis olen hakanud vaikselt juba jooksma ning jalg läheb pidevalt paremaks, proovin ainult end veel tagasi hoida ning mitte üle pingutada. Trenn on ka muidugi järjekordne hea koht, kus õppida saksa keelt ning seda siis koheselt ka praktiseerida. Aga trennis tegime täna põhiliselt jooksuharjutusi ning mõningaid sprinte muru peal lõpetuseks. 

Tagasi koju, duši alla ning võib öelda, et päev hakkab läbi saama.

Nüüd olengi siin, kus igal õhtul, kuid veel määrin oma põlve ravimiga kokku, söön pisut kama, pesen hambad ning unemaale siis ka minek.


Vot, aga sel juhul siis kirjutamiseni...

Eduard