Hakkab tekkima heas mõttes rutiin...
Seepärast ma ei hakkagi tänast päevakava Teile siia kirjutama. Ma usun, et edaspidi hakkan kirjutama rohkem enda mõtteid ja ka uudiseid seoses minuga. Mul on tekkinud juba selline mõnus igapäevane rutiin ja päevakava, mida olen nüüdseks juba 2 nädalat teile samuti kirjeldanud.
Eile päeval jõudsin mõtteni, mis kirjeldab minu aastat Saksamaal: "Arvesta ajaga, mis sind piirab, kuid mõtle vabalt, nagu ajal poleks tähtsust." Ega igalpool mujal elus on samuti. Ehk siis, me peame olema teadlikud sellest, et iga asja jaoks siis päikse all on määratud oma aeg, kuid peaksime tegutsema nõnda, nagu see aeg meid ei kammitseks.
Aga ilmast võib ka alati rääkida. Täna oli selline üldjoontes kõrge niiskusega ja vihmane ilm. Sellest hoolimata oli veetemperatuur siiski veel mõnusalt soe. Ujumas käisime täna aga vastupidiselt teistele päevadele õhtul kell 21:30.
Koolis oli ka tore nagu ikka. Tasapisi hakkan inimestet aru saama, tunnen kuidas toimub areng, kuid veel on siiski palju minna.
Trenn oli mõnus, tegin iseseisvalt kettaheidet ja kuulitõuget. Avastasin, et teen kettaheitmisel täpselt sama vea, nagu ka kuulitõukel ja odaviskel. Nimelt tugijala mahapanek peaks olema pisut väljapoole, et saaks rohkem jõudu kettasse/kuuli/odasse. Ketast pole nüüd vaat et kuu aega teinud ja vajab natuke harjutamist, kuid siiski võib tänase kettaheitega enam-vähem rahule jääda. Kuulitõuge oli märksa parem, peale seda, kui olen nüüd mitmed päevad treeneriga kahekesi harjutanud. Tundsin, et sain kohe jõus sisse ja kuuli lendama.
Olen saanud Facebooki kaudu tuttavaks ühe tüübiga, kes on vahetusõpilane Brasiiliast, Lukas(ma rääkisin ka juba temast mõned päevad tagasi). Igatahes on ta pealtnäha suur entusiast, on rääkinud juba paljudele teistele vahetusõpilastele minust, keda mina muidugi ei tea, kuid kes oodatavad juba, et minuga tutvuda. See, kuidas Lukas minust teada sai on jäänud praeguseni ka mulle saladuseks. Aga Lukas kutsus mind juba kaasa, et minna sel nädalavahetusel kellegi brasiillase juurde, et teha brasiilia toitu ja tutvuda ka teiste vahetusõpilastega. Tundub, et nad on väga aktiivsed, sest sel kuul pidavat toimuma midagi suuremat ka Flensburgis, kuhu ka mind kutsuti. Igatahes tundub, et asi läheb põnevaks.
Praegusel hetkel, kell on juba tiksunud üle kesköötunni, kuid mina mõlgutan siiski oma mõtteid. Nagu ei tahakski magama minna, kuna ei taha aega raisata, samas on mõnus niisama mõtiskleda. Ja ma mõtelsin ka veel, et kogu see aasta siin Saksamaal on võimalik tänu ainult tänu sellele, et Jumal on kinkinud mulle sellise sõbrad, kes on mind toetanud ja teinud selle aasta mulle võimalikuks. Sõbrad, kes asju niisama ei jäta. Mitte lihtsalt sõbrad, vaid südamesõbrad. Ning ärge mõelge kasvõi hetkekski, et ma Teie panust kergelt võtan, ma austan seda ning austan seda aastat.
Homme on uus päev, uus päev, et minna kooli, trenni, ujuma...
Eduard
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar