13. august: Päev lõppes sellega, kui kell oli juba saanud 00:05 ning sõitsin rattaga kodu poole...
Aga iga päev algab ikka hommikuga. Kui ausalt ütlen, siis ootan juba hetke, kui hakkan unenägusid nägema saksa keeles. Aga sel korral oli unenägu veel siiski eesti keeles. Hea ning mõnus on see, et tunnen end siin Borgstedtis Wiesengrundi tänava 10. majas väga koduselt. Muidugi on Katrin, Thomas ning Eva teinud selle jaoks kõik võimaliku ning ma ei oskaks olla tänulikum. Igal öösel näen unenägusid, pea igal hommikul mõnus ja soe dušš ning päeval mitte enam nii soe ujumine Borgstedti kanalis. Hetkel loen raamatutest: "Toomas Hendrik Ilves. Kikilipsu taga. Presidendi elu lugu.", Georg Orwelli "Animal Farm" ja Piibel. Muidugi peale selle ka saksa-eesti ja eesti-saksa sõnastik koos saksa keele õpikuga - ka need raamatud kuuluvad minu igapäevselt loetava kirjanduse hulka. Olen saanud siinse ühikese aja jooksul mitmeid uusi sõpru nii koolist, trennist, kirikust kui ka teiste vahetusõpilaste hulgast. Täna sain veel kolma uut sõpra juurde, kelledest räägin hiljem lähemalt. Hetkel käin koolis, eile sain ka oma esimese hinde, milleks oli "4". Siin saksamaal on meil -palline hindamissüsteem, millest kõige parem on "1" ning halvim "6". Seega ei alustanud ma kõige halvemini. Hinne tuli prantsuse keele tunnist, kus oli tunnikontroll ning pidime tõlkima kümme sõna saksa keelest prantsuse keelde. Minu jaoks keerukamaks teeb kogu protsessi asjaolu, et pean õppima ära nii saksa kui ka prantsuse keele sõnad. Seega sel korral, kuigi teadsin kõiki sõnu, läksin pisut alt prantsuse keele sõnade grammatikaga. Aga nagu ma ütlesin, ei alustanud ma just kõige kehvemini ning võib öelda ka, et minu prantsuse keele klassis sai veel vähemalt üks inimene hindeks "4".
Siin Saksamaal, Rendsburgis teen veel ka samuti trenni, põlv paraneb tasapisi, kuid siiski hoian end veel pisut tagasi, et saada jalg täiesti korda. Peale oktoobrivaheaega lähme trenni tegema spordihalli, kus saab ka teivast teha. Seda ootan täiega :D. Muidu on jah kõik viimase peal: ilmad on veel hea, ujumiseks pole vesi veel ületamatult külm, olen leidnud endale uskumatult ägeda koguduse ja noorteõhtud seal hulgas, olen leidnud väga hea spordiklubi koos hea treeneriga.
Vot, aga nüüd kiire ülevaade ka tänasest päevast.
Ärkasin kell 10:45. Sõin, hiljem läksime ujuma.
Täna siis viimane kihlveo päev! Kihlveo võitmist tähistame kõigi eelduste kohaselt esmaspäeval, mil Marko, kes kaotas kihlveo, korraldab meile ühe grilliõhtu, mille söögikulud kannab siis Marko.
Hästi tehtud! Tänasin Evat nende mõnusate ja karastavate ujumiskordade eest. Samas nõustusime mõlemad, et jätkame igapäevast ujumist veel edaspidi. Täna oli veetemperatuur tunde järgi 14 kraadi, vähemalt mulle tundus umbes nii.
Läksime koju, tegin endale ja Evale kakaod, mida ma nautisin seejärel suurest kruusist piiblilugemise kõrvale mekkides.
Kell 13:15 lahkusin kodust ning sain kokku Lukase (vahetusõpilane, kellest olen juba mitmel korral kirjutanud) maja juures. Lukase maja juurest korjas meid peale Eden, kes on vahetusõpilane Austraaliast. Edeni vahetuspere vend viis meid järgmisse sihtpunkti, mis hiljem selgus, et oli hoopiski vale koht, vale küla. Seega eestlane, brasiillane ja austraallane püüdsid jõuda selgusele, kus tol hetkel ollaks ning kuhu suunas liikuma peaks hakkama. Lõpuks kutsusid nad endale järgi Carolina (samuti vahetusõpilane Brasiiliast, kelle juurde mindi brasiiliapärast toitu tegema) vahetuspere isa. Kui ta meid auto peale oli võtnud andis ta meile juhiseid, kuidas nende juurde saab minna: "Kui jõuad maailma lõppu, siis mine sealt veel 3 km edasi ning siis oledki meie juures." :D
Carolina elas jah natuke Rendsburgist eemal, võibolla ~25min autoga sõitu, võibolla ka vähem.
Carolina pool rääkisime juttu, tegime süüa, magusat ja soolast, mis kõik maitses väga hää.
Vasakul Eden, keskel Lukas, paremal Carolina.
Sõime koos Carolina perega mõnusat brasiiliatoitu. Käisime ka peale sööki õues valdusi ülevatamas ning metsa uurimas. Ütlen, et täitsa sarnane Eesti metsaga oli küll antud koht: pisut sammalt, mahalangenud puid, üks sipelgapesa jäi ka tee peale. Ainult et lehtpuid on palju.
Peale kõike seda läksime edasi Edeni juurde, kus rääkisime lihtsalt juttu ning veetsime aega õues. Eden elab ka Rendsburgist väljas, kuid juba pisut lähemal. Edeni elab Rendsburgi kanali kõrval, mistõttu võib pidevalt silmata mööduvaid laevu:
Aga õhtu hakkas lõppema. Läksime tagasi majja, jõime teed ning rääkisime elust enesest. Mulle ja Lukasele tuli järgi viimase vahetuspere isa ning viis meid nende kodu juurde, kust mina ratta võtsin ning tagasi enda koju sõitsin.
Aga nii, täitsa kihvt päev oli. Võtsin natuke veel süüa ning nüüd siin ma olen. Homme on pühapäev, aga eks näis, kas kell 10:00 kirikusse jõuan, kuna kell on hetkel juba üsna palju.
Tegudeni, Jumalaga!
Gott ist gut!
Gute nacht!
Eduard
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar